Niisiis

Viimaste päevade märksõnad: kirjud piparkoogid, viineripirukad ja autoringrada.

Ma olen (vähemasti meeldib mulle mõelda, et ma olen) traditsiooniline koduperenaine ja seega teen piparkoogitaina ikka ise. Tavaliselt. Sel aastal ei teinud. Ise ka ei tea, miks, sest "Väikeses jõuluraamatus" leiduv ämma piparkookide retsept on tontima maitsva tulemusega. Enivei, sai hoopis ostetud tainas. Kirju tainas - pool klassikaliselt tumepruuni, pool valget. Ja ootamatult head, muredad ja maitsvad piparkoogid said! J vorpis neid teha, nii et silm sinine. Teha talle meeldib, söömine on juba teiste mure.

Sama lugu on viineripirukatega. Kuigi neid meeldib J-le lisaks tegemisele ka süüa. Igatahes mätsis ta mõnuga, algul tainast, pärast peitis miniviinereid tainasse ja pätsutas täitsa esinduslikud pirukad. Kui nii edasi läheb, võin söögitegemise varsti tema kätte usaldada. :P

Annaks jummal, nagu Piibeleht ütles.

Mis ringratta puutub, siis selle tõi J-le jõuluvana. Sihukese elektriga töötava. Poiss on nii pöördes, et juba kaks päeva pole muud teinudku kui autodega kimanud. Ja meie (E, kT und minu tagasihoidlik persoon) vahelduva eduga niisamuti. Piinlik on küll, aga tuleb tunnistada, et see haarab kaasa. Tekib sportlik huvi, et mitu ringi jõuad ära teha, enne kui masin rajalt välja lendab.

Ja nii me tiksume vaikselt uue aasta poole. Maiusevarud püsivad peaaegu puutumatuna, sest isegi J ei taha enam ei kommi ega küpsist. Oeh.

Aga nüüd ma lähen magama. Une-Mati keksib juba nerföösselt jalalt jalale ja kätsatab, et tal pole aega minu järele oodata. Olgu siis peale.

Head ööd!

Tänase päeva...

...parima tõdemuse au läheb J-le: "Ses mõttes on sellel aastal uue aasta tulek hea, et kevad on juba käes." Jajah, eks ta ole.

Tänase päeva...

...tõdemused:

1) J joob praegu palju - kibuvitsateed ja jõhvikamahla ja vett jne - mistõttu trilpab päevas ikka hea mitu korda tihedamini WC vahet kui tavaliselt. Järjekordselt tretilt naasnud, puges ta tagasi diivanile, toetas lõua rusikale ja lausus: "Mul on ikka seda Prostamol Unot vaja, siis jääb see jooksmine vähemaks."

2) Jõul on jõul, aga minul ei ole veel nii palju jõudu, et kellukesi ja muud nänni üles riputada. Uksepärjast rääkimata. Või mis jõudu - tahtmistki ei ole. Aga vähemalt on maja enam-vähem koristatud. Tolmuvabad riiulid ja lambikuplid ning pestud põrandad on isegi suur saavutus (jah, mustematel aegadel pidin põranda pühkimisekski kaks päeva hoogu võtma) ja palju põlevaid küünlaid tekitab samuti piisavalt meeleolu.

Numa'itia

Ma pean Midsomeri vaatamisele lõpu tegema. Ma pean üleüldse telekavaatamisele lõpu tegema. Eile nähtud kuuseuudis, kus keegi vanaproua mokaotsast poetas, et "Eestlaste õige jõulupuu on ikka kuusk!" kombinatsioonis inspektor Barnaby tegemiste vaatamisega päädis unenäoga, milles toosama Barnaby mõtlikult kuuseoksa näppides teatas: "Congratulations, Billy, you solved your first murder-case!" Jumala eest! Inglise keeles veel pealegi. Ma'itia, kui inime juba ingliskeelseid unenägusid hakkab nägema, on asi ikka väga tõsine.

Jõul tuleb

Mul on kinnisidee: teha tänavu jõuludeks ahjuhane õunte ja mustade ploomidega.

Jeerum.

Aga igal juhul on sissejuhatus jõuludesse täna: ahjupraad ja kapsad. Ja jumala eest, mul on jõulutunne sees. :) Liiategi nõudis J jõululaulude plaati kuulata, nii et meie tares rokib jõul täna täiega.

Jeeeeeeeee!

*"Aisakella" ümisedes vasakule ära... ja tagasi*

P.S. Ma loodan südamest, et "Ohtlik lend" ikka edasi läheb. Üks vaadatav asi oli üle tüki aja.

*tagasi vasakule ära*

Viimasel ajal...

...olen ma kuidagi loid ega tunne erilist vajadust omi mõtteid üles kribada. Pealegi on mu jutuveskile miski tõke ette vajunud ja väljendusoskus otsustas kah puhkuse võtta. Oi, õel ja vastik olen ma endiselt ja mõlgutan õelaid ja vastikuid mõtteid, aga maailmaga jagama neid ei kipu.

Mis maailma seisukohalt võttes on ju vaimustav.

Tegelikult tahan ma, et see ilge pime tatine aeg lõpuks otsa saaks ja hakkaks lund sadama. Mõtlesin siin, et kui ma täna jõulueelse suurpuhastusega algust teen, et siis äkki... et siis päkapikud näevad, kui tubli ma olen, ja mõjutavad natuke lumemöldreid. Igatahes püüan endale juba pool tundi elu sisse ajada ja Mittesoovikontserdi viisiketas on kah vastavale meeleolule lülitunud, joodeldades porgandihäälel: "Hei hoo, hei hoo, käib töö ja vile koos...!" Kui nüüd vaimu valmisoleks nõtra liha ka nakataks, võiks pihta hakata. Liiatigi veel seetõttu, et homme tuleb ette Tartu-sõit.

Igasugu segaduste tõttu isiklikes eludes toimub seal väike sünnipäeva tähistamine (kuigi tegelikult saab järjekordne aastaring täis alles ülejärgmisel nädalal), lisaks veel ka üks pisike, armas kokkusaamine. Viimase suhtes on mul küll teavaid kahtlusi - noh, et kas minusugune depressiivik üldse peaks sinna minema.

Ohhh, need kompleksid.

Mingi tagasilöök on toimunud. Motivatsioon on kadunud ja ma vajun jälle musta auku. Tiksun küll ja liigun kah, aga muu maailm mind eriti ei huvita. Mootor töötab pooltuuridel.

Ah, olgu peale. Köögikapid ootavad.

Lugemiseni.

*kihistab hüsteeriliselt*

Anu kiikas oma otsisõnu ja sellest inspireerituna tegin sedasama. Mhmh.

"kristjan kasearu" ja "hamleti lühikokkuvõte".

Miks ma ei imesta?

Aga nüüd lähen ma jõmmi ja E-ga mere äärde jalutama. kT põõnab alles, nii et maa must.

Tuleb jaht või ei tule, ma küsin?

Lugemiseni.

Ei no ausalt...

...eksole.

Ma pole praegu tasemel, et siin argumenteeritult jaurama hakata. Aga minu teise bloogi sisu teades oskate ehk isegi arvata, kummale minu poolehoid kuulub.

Õnneks leidub Tallinnas ka kohti, kust välja ei visata.

Täna...

...oli jälle vaikne päev: lumesadu, põlev kamin ja kuum kakao. Enne seda muidugi kiire linnaskäik. Kirjastusega sain ka asjad korda. Eks ma pabistasin muidugi, mida nad minuga teevad, aga ei midagi. Hoopis kindel tähtaeg võeti maha. Teen nii kiiresti, kui jõuan. Ja vahepeal toksin natuke ühe noorteka seitsmendat osa. Vahelduse mõttes. Sest ka seda juba oodatakse.

Ma ei taha midagi ära sõnuda - ptüi-ptüi-ptüi - sellepärast ei hakka oma praegust olukorda ei kiitma ega laitma. Ütlen ainult niipalju, et otsisin abi. Ja sain ka. Maailm hakkab (kuigi flegmaatilise teo kiirusel)värve omandama. Vaatame. Elame. Püüame hakkama saada. Praegu tegelen asjaga, mille nimi, nagu ma teada sain, on comfort reading: lektüüriks on järjekordselt Kitzbergi "Külajutud". Freud avita.

Mida ma ikka...

...seletan, kui leidub inimesi, kes seda minust palju paremini oskavad.

Jutt jumala õige.

Kommentaar...

...saatele "Top 10": Lenk on ikka rämedalt nilbe taat. Aga mul on kuri kahtlus, et ta ise on selle üle väga uhke.

*mõtleb pingsalt, kas liigitada seesinane ülestähendus hoopis uue sildi alla*

Aga ei, siiski mitte. Kuigi ainus väljend, mis mulle seda üle lugedes pähe torkas, oli "Rrrrõuhh! Õkh-uung!"*
_____________________________________
*lugege Iko Marani "Jassi"

Tänase päeva kasutegur...

...on minu jaoks praegu suhteliselt segane. Kõike on natuke tehtud, kaasa arvatud see, et sai triangel hommikul poolsurnuks pläägutatud. Aga see-eest ootab mind mõnus filmivaatamine. Olen seda kunagi ammu-ammu näinud, igatahes üle kümne aasta tagasi, aga nii hea asi oli, et jäi mällu. Nüüd näeb siis uuesti.

Tegelikult olen ma mingi sügisuima kammitsais. Selline tunne on, et peaksin hakkama end talveunne sättima, sest miskit tolku niikuii ei ole. Isegi kirjutamine ei lähe kuidagi - nagu tangidega kisu ajust mõtteraase välja. Huh, ma ütlen.

Lugemiseni.

Seda, et...

Ega kondine lehm pole veel gasell.

*lihtsalt tundus ülestähendamiseks hea tähelepanek olevat*

Sina jeeveli ristivägi!*

*karjatab*

Siin ei ole kala! (loe ""Tasuja" lühikokkuvõtet").

Mind vaevab maniakaal-depressiivne psühhoos. Ausalt. Muuga seda seletada ei anna. Tegevusetusehood (imelik väljend, aga olgu peale) vahelduvad paanilis-toimekate hoogudega. Olen hommik otsa koristanud nagu segane, peas aga tiirleb üha uusi asju, mis vaja ära teha, kohemaid, just nagu oleks viimnepäev käes. Ja tegelikult on koristatud alles J tuba, elutuba ja köök. Koristamata ruume on... *loeb näppudel*... üks-kaks-kolm-neli tükki. Aga varsti pean linna minema, sest J-l on täna trenn. Issand, palun loo tänasesse päeva viis lisatundi, palun!

No ja eks katsuge ära arvata, kes täna teleka ees nutta löristas, kui lapsed kuninganna Elizabethile "Can You Hear Me?" laulsid. Mind on selle loo kuulamisel alati härdameelsus tabanud, aga täna oli asi ikka päris tõsine. Kuid see on ju nii ilus laul ja lapsed olid hästi armsad ja ülelüldse oli kõik nii südamlik.

Muidugi hakkisin ma parasjagu ka sibulat, aga see ei puutu üldse asjasse.

Ja minu meelest on "Liisbet, lahke daamikene" päris äge tiitel.
________________________________
* Nii tavatses karjatada mu vanaema, kui talle miski üle mõistuse tõusis. Ega tal oli teine karjatus veel: "Pane ruttu jalg peale, muidu kargab silma!" Aga selle kasutamise põhjus kippus mul tihtipeale segaseks jääma.

Ta-taa! Doo-da-loo! Lugemiseni!

Ma pole enam ammu...

...viitsinud teste teha, aga seekord tegin - Elsalt leidsin.

Your Dominant Intelligence is Linguistic Intelligence

You are excellent with words and language. You explain yourself well. An elegant speaker, you can converse well with anyone on the fly. You are also good at remembering information and convicing someone of your point of view. A master of creative phrasing and unique words, you enjoy expanding your vocabulary. You would make a fantastic poet, journalist, writer, teacher, lawyer, politician, or translator.

What Kind of Intelligence Do You Have?

No mis ma oskan öelda? Vist esimest korda elus pean tunnistama, et jutt peaaegu tõele vastab. Aga kõik need ülivõrded võtaksin küll maha. Mis puutub aga konverseerimisse on the fly, siis mnjah. Nüüdsel ajal võib seda juba ette tulla (sest kuigi peale vaadates seda ei arvaks, kipun ma esmajoones vait olema ja teisi inimesi jälgima; häbelik, noh). Vanasti istusin laua taga, vait kui sukk. Ilmselt oleks kaasaegsete tervisele parem, kui ma seda endiselt teeksin, aga ega kõike head ka korraga ei saa.

Aga on ju kena teada, et valitud elukutse ikka mu indelikendsika kokku kõlab.

Lisa: Ma ei mõista küll, miks nad Shakespeare'i sellel pildil on pannud karaoket laulma???

Ebausk

Ilmselt on mõnel kõrgemal jõul mulle sõnum. Miks muidu laulis Eri Klas täna hommikul:

Katsu mured sa unustada
ja püüa naeratada...

"Smile" on vist minu nende päevade laul. (Vt. eelmine postitus).

Chaplin oli andekas mees

Smile though your heart is aching,
smile even though it's breaking.
When there are clouds in the sky,
you'll get by
if you smile through your tears and sorrow,
smile - and maybe tomorrow
you'll see the sun come shining through
for you.

Light up your face with gladness,
hide every trace of sadness,
although a tear
may be ever so near.
It's the time you must keep on trying,
smile - what's the use of crying?
You'll find that life is still worthwhile
if you just smile.

Nüüd kujutage veel ette, et seda laulab Nat King Cole, siis on asi täiuslik.

Ilusaid unenägusid.

Puhtalt egotsentrismist...

...lähtuv retooriline küsimus: nad tõstavad saate (mida ma niikuinii eriti ei vaadanud - kui, siis pigem kordusest) "Pealtnägijaga" ühele ajale ja imestavad, et reiting langeb. Siis kaotavad nad (siiski enam-vähem vaadatava) saate hoopis ära (kuigi, olgem ausad, viimane koosseis ei olnud üldse eriti hea, aga see on puhtalt minu isiklik arvamus) ja asendavad selle (NB! puhtalt minu arvamus) täieliku saastaga. Ja siis imestavad, et Kanal2 teeb neile pika puuga ära.

Põrund aru õnnistus.

Aga ausalt ka. Kui vanasti oli mu eesti kanalite kolmik 1. etv 2. TV3 3. Kanal2, siis nüüd on 2. ja 3. koht omavahel kohad vahetanud. Või mis. Yle1 näiteks trügib vägisi kolmandaks.

Vaat sulle TV3-e. Ohjah.

Öelge...

...mida tahate, aga minu meelest läheb "Ohtlik lend" järjest paremaks. Esimene osa tõotas head, teine oli sihuke "smugri veniv", natuke raskemeelne ja uimasevõitu, nagu ka soome krimkad mõnikord kipuvad olema. Aga eelmisest osast alates läheb aiva ülesmäge. Ei, mulle meeldib.

"Kelgukoertega" võrdlevat analüüsi teha ei saa - sel lihtsal põhjusel, et olen seda vähem vaadanud. Aga üldiselt siiski... etv sari meeldib rohkem. Ilmselt on viga Matveres - ta on mulle kogu aeg meeldinud.

*naeratab süütult*

Hmh

Elutoas. Veel kord elutoas. Öökapil. Köögis (jah, mul on see tobe komme söömise ajal lugeda; ma loen ka selle aja sees, mis jääb pannkookide pannile panekust nende ümberkeeramiseni ja taldrikule ladumiseni; selle aja ka, mis kulub piimal keema minekuni; jne).

[Muuseas oli mul mõte ehitada raamaturiiul ka WC-sse ja üksiti panna sinna ka kohvimasin. Aga see on juba teine teema.]

Unenägudes möllavad seksikad vampiirid (mehed muidugi), kuuvalgel.

Papa Freud läheks pöördesse, kui ta seda lahkama peaks hakkama. Mina ei püüagi. Ma olen juba niigi hull.

Vualaa.