...I will write this only once:
Finita la commedia.
Ilus oli, inimesed, aga otsa sai.
Ilusat elu teile.
*lahkub pidulikult vasakule ära ja eesriie langeb*
P.S. See jääb esialgu hingitsema. Elame suve üle, eks siis näeb.
But I'm awfully world-weary.
Side lõpp.
20. juuni 2006
Ma nutsin...
NB! Sisaldab ebameeldivat lugemist (eriti loomaarmastajatele ja lastele).
...praegu täiesti ametlikult, kui ma seda lugesin. Päris ausalt, minus hakkab alati kobrutama metsik viha, kui ma millegi säärasega kokku puutun. Ma ei saa aru, mis inimesed niimoodi teevad? Ei, inimesed nad ei ole - nad on elajad. Mu karmavõlg paisub praegu kohutavalt ja lähipäevadel on karta halva soovi tagasipöördumist, aga praegu ma tõepoolest soovin, et see, kes niimoodi tegi, kannataks kord samasuguseid piinu.
...praegu täiesti ametlikult, kui ma seda lugesin. Päris ausalt, minus hakkab alati kobrutama metsik viha, kui ma millegi säärasega kokku puutun. Ma ei saa aru, mis inimesed niimoodi teevad? Ei, inimesed nad ei ole - nad on elajad. Mu karmavõlg paisub praegu kohutavalt ja lähipäevadel on karta halva soovi tagasipöördumist, aga praegu ma tõepoolest soovin, et see, kes niimoodi tegi, kannataks kord samasuguseid piinu.
Ma siin mõtlesin...
...mis oli see esimene asi, mida mina kroonide eest ostsin, aga vaat ei mäletagi. Igatahes üks esimesi asju oli Viljandi rongipilet. Sest see, kuidas ma maal naabri-Senni juures piima ja mune käisin ostmas, seda ma mäletan küll. Munad maksid viis senti tükk. Selline kummaline tunne oli, otsekui oleksin kandunud tagasi vanaema noorusaega - kõik need kroonid ja sendid...
Vahetamist mäletan küll - see toimus meie kooli (Veevõrgu nimelise Tallinna Kolmanda Keskkooli, nagu me seda kutsusime) võimlas. Kui me siis koju saime, võrdlesime, kellel millised rahatähed on, ja katsusime niimoodi jagada, et kõigil oleks kõike.
Ja hinnad poodides olid naljakalt väikesed.
Vahetamist mäletan küll - see toimus meie kooli (Veevõrgu nimelise Tallinna Kolmanda Keskkooli, nagu me seda kutsusime) võimlas. Kui me siis koju saime, võrdlesime, kellel millised rahatähed on, ja katsusime niimoodi jagada, et kõigil oleks kõike.
Ja hinnad poodides olid naljakalt väikesed.
Ohjah
Kolm päeva maalesõiduni.
Aga.
Kui juba, siis ikka põhjalikult, eksole. Vähe sellest, et meie Õnneõis (edaspidi Õ)* nohutab ja eile omadega üpris läbi oli - ka mina vaevlen jubetuma puuslaki küüsis. Me oleme temaga just nagu paarisrakend - kui jääb üks haigeks, jääb kohe ka teine. Ja kT tiksub meie kõrval omasoodu.
Ma loodan südamest, et meie nädalalõpuplaanid mitte vastu taevast ei lenda.
Tänase päeva muusika: Raimond Valgre
Tänase päeva lektüür: "Veel üks Lotte".
Sest mulle meeldib suviti lasteraamatuid lugeda.
See oli üks Johansoni vendadest (andestatagu mu vilets mälu - kindlalt tunnen ma neist ainult Jaaku - noja Kärdiga ka ei tohiks probleeme tekkida, sest tema pole vend), kes rääkis, kuidas ta suviti armastab mere ääres (mitte rannas!!!) olla ja lugeda selliseid lastekirjanduse sedöövreid (loll ikka, kui s-i kirjutada ei saa) nagu "Vanake Hottabõts" ja "Totu Kuul". Mina eelistan "Väikest Tjorvenit" ja Blomkvisti-lugusid. Aga igatahes olen ma nii ebaintellektuaalne inime, et ei viitsi end kaunitel suvepäevadel eriti süvafilosoofiliste ja tõsiste raamatutega vaevata. Praegu näiteks lõpetasin hoopis Terry Pratchetti "Carpe jugulum'i" (jätkuvalt on Nanny Ogg minu vääramatu lemmik!), enne seda aga lugesin uuesti läbi "Frenchi ja Koulu". Mõnusad, hästi kirjutatud asjad, mis ajavad itsitama ja teevad tuju heaks. Muud ma ei nõuagi.
Vot tak vot, vualaa. Aga praegu hoian kõiki pöidlaid ja suuri varbaid, et me ikka maale saaksime. (Ja nüüd ma kirjutasin selle siia ja sõnusin selle ära ja... Ahh, liiga keeruliseks läheb.)
Igatahes.
Maale.
Lugemiseni.
__________
* Õ = J
Aga.
Kui juba, siis ikka põhjalikult, eksole. Vähe sellest, et meie Õnneõis (edaspidi Õ)* nohutab ja eile omadega üpris läbi oli - ka mina vaevlen jubetuma puuslaki küüsis. Me oleme temaga just nagu paarisrakend - kui jääb üks haigeks, jääb kohe ka teine. Ja kT tiksub meie kõrval omasoodu.
Ma loodan südamest, et meie nädalalõpuplaanid mitte vastu taevast ei lenda.
Tänase päeva muusika: Raimond Valgre
Tänase päeva lektüür: "Veel üks Lotte".
Sest mulle meeldib suviti lasteraamatuid lugeda.
See oli üks Johansoni vendadest (andestatagu mu vilets mälu - kindlalt tunnen ma neist ainult Jaaku - noja Kärdiga ka ei tohiks probleeme tekkida, sest tema pole vend), kes rääkis, kuidas ta suviti armastab mere ääres (mitte rannas!!!) olla ja lugeda selliseid lastekirjanduse sedöövreid (loll ikka, kui s-i kirjutada ei saa) nagu "Vanake Hottabõts" ja "Totu Kuul". Mina eelistan "Väikest Tjorvenit" ja Blomkvisti-lugusid. Aga igatahes olen ma nii ebaintellektuaalne inime, et ei viitsi end kaunitel suvepäevadel eriti süvafilosoofiliste ja tõsiste raamatutega vaevata. Praegu näiteks lõpetasin hoopis Terry Pratchetti "Carpe jugulum'i" (jätkuvalt on Nanny Ogg minu vääramatu lemmik!), enne seda aga lugesin uuesti läbi "Frenchi ja Koulu". Mõnusad, hästi kirjutatud asjad, mis ajavad itsitama ja teevad tuju heaks. Muud ma ei nõuagi.
Vot tak vot, vualaa. Aga praegu hoian kõiki pöidlaid ja suuri varbaid, et me ikka maale saaksime. (Ja nüüd ma kirjutasin selle siia ja sõnusin selle ära ja... Ahh, liiga keeruliseks läheb.)
Igatahes.
Maale.
Lugemiseni.
__________
* Õ = J
19. juuni 2006
J tituleeris...
...end täna ära. Kui siia edaspidi hakkavad ilmuma ülestähendused kellestki Õnneõiest, siis teadke - see on tema.
Õnneõis. Jumala ausalt ka. Eriti kui meenutada seda ütlust, et "lapsed on elu õied".
Täitsa kohe.
Õnneõis. Jumala ausalt ka. Eriti kui meenutada seda ütlust, et "lapsed on elu õied".
Täitsa kohe.
Täna...
1) ...on J kodune, sest põeb kõigi aegade jubedaimat nohu. Aru ma'i mõista, kust ta selle nihukese palavusega enesele hankis. Ja asi on tõsine, sest ta on oma voodis pikali ega taha isegi süüa mitte. Pole vast tarvis kirjutada, et ma olen tõsiselt mures.
2) ...möödub isa surmast üheksa aastat. Kõik see tundub olevat toimunud nii alles, aga kui mõtlema hakata, siis adud selle aja pikkust. Tahtsin täna natukene mere ääres istuda, aga haige J juurest ei lähe ma kuhugi. Õhtul tuleb E, eks me siis meenutame teda.
Mõni inimene lihtsalt on selline, et tema lahkumine jätab siia ilma täitmatu augu. Ei, ma ei idealiseeri oma isa - ta oli inimene oma heade ja vigadega, aga häid oli rohkem kui vigu. Ta oli kogu aeg taustal nagu müür. Kui enam midagi muud üle ei jäänud, oli isa alati olemas. Tema vankumatu rahulikkus ja napakas poolhiidlase huumorimeel on asjad, millest ma rasketel hetkedel puudust tunnen. Meie kT-ga oleme liiga ühte masti pabistajad, kuigi kT-l on mehelikku kainust ja julgust ja temast on samuti tuge. Aga... oh, seda on raske sõnadesse panna, miks nimelt - võib-olla seepärast ka, et kT on liiga tõsine; tal on omad põhjused, miks ta ei kannata lõõpimist ja aasimist, millega mina nii harjunud olen. Aga seal on veel palju muud, sest ega elu pole ainult naer ja nali.
Võib-olla on asi lihtsalt selles, et nüüd peame me ise oma elus otsuseid tegema ja vastutama, aga see väsitab ja kohati ka natukene hirmutab ja siis igatsengi ma taga oma lapsepõlve tugevat kindlust. Oh ma tean, et kõigel, mis meie elus juhtub, on oma eesmärk, aga see ei takista mind aeg-ajalt kurb olemast. Eks ole ju?
3) ...se seisuga jääb veel neli päeva maaleminekuni.
2) ...möödub isa surmast üheksa aastat. Kõik see tundub olevat toimunud nii alles, aga kui mõtlema hakata, siis adud selle aja pikkust. Tahtsin täna natukene mere ääres istuda, aga haige J juurest ei lähe ma kuhugi. Õhtul tuleb E, eks me siis meenutame teda.
Mõni inimene lihtsalt on selline, et tema lahkumine jätab siia ilma täitmatu augu. Ei, ma ei idealiseeri oma isa - ta oli inimene oma heade ja vigadega, aga häid oli rohkem kui vigu. Ta oli kogu aeg taustal nagu müür. Kui enam midagi muud üle ei jäänud, oli isa alati olemas. Tema vankumatu rahulikkus ja napakas poolhiidlase huumorimeel on asjad, millest ma rasketel hetkedel puudust tunnen. Meie kT-ga oleme liiga ühte masti pabistajad, kuigi kT-l on mehelikku kainust ja julgust ja temast on samuti tuge. Aga... oh, seda on raske sõnadesse panna, miks nimelt - võib-olla seepärast ka, et kT on liiga tõsine; tal on omad põhjused, miks ta ei kannata lõõpimist ja aasimist, millega mina nii harjunud olen. Aga seal on veel palju muud, sest ega elu pole ainult naer ja nali.
Võib-olla on asi lihtsalt selles, et nüüd peame me ise oma elus otsuseid tegema ja vastutama, aga see väsitab ja kohati ka natukene hirmutab ja siis igatsengi ma taga oma lapsepõlve tugevat kindlust. Oh ma tean, et kõigel, mis meie elus juhtub, on oma eesmärk, aga see ei takista mind aeg-ajalt kurb olemast. Eks ole ju?
3) ...se seisuga jääb veel neli päeva maaleminekuni.
18. juuni 2006
Nõndaks
Ärge oodake minult lähemal ajal mitte mingisuguseid muid sissekandeid kui et:
Viis päeva maalesõiduni.
Ja siis kaks nädalat kindlasti (võib-olla ka rohkem) ärge oodake üldse mitte midagi. Sest peale kõige muu kavatsen ma ka oma aju täielikult välja lülitada (sest isegi pooltuuridel töötades see väsib, kas teate).
Niisiis:
Viis päeva maalesõiduni.
Viis päeva maalesõiduni.
Ja siis kaks nädalat kindlasti (võib-olla ka rohkem) ärge oodake üldse mitte midagi. Sest peale kõige muu kavatsen ma ka oma aju täielikult välja lülitada (sest isegi pooltuuridel töötades see väsib, kas teate).
Niisiis:
Viis päeva maalesõiduni.
13. juuni 2006
J anatoomiast:
"Kui inimene sööb, siis keel lükkab toidu söögitorru, ja kui ta joob, siis jook läheb joogitorru."
Vualaa. Kasulik oleks meelde jätta.
Vualaa. Kasulik oleks meelde jätta.
Oo issand...
...sa näed ja sa ei mürista! Parim näide demagoogiast ja maeiteagimillest - kannuste teenimisest? MIKS???!
12. juuni 2006
Kui ei ole...
...siis ei ole ikka põhjalikult, aga kui on, siis on ka põhjalikult ja tuleb juurdegi.
Et millest ma heietan? Tööst, aber natürlich. 15. juuliks 230 lehekülge, vallerii-valleraa, ja järg on kah juba ootamas ja veel üks raamat takkapihta. Aga jaanipäev, ma küsin? Aga minu puhkus maal? Aga sumedad juuniööd ja maha laiseldud juunipäevad? Mh? Ah?
Karju jah nagu Maie, et "Raha tuleb, Silvikene, raha tuleb!" ja otse loomulikult on mul seda vaja, et oma madalaid kirgi rahuldada (eks katsuge ära arvata, eksole), aga...
Oravakese Teine Mina: "Ei vaidle!"
Aga...
OMT: "Ei hala!"
Jah, aga...
OMT: "Mokk maha, tsort paberii pažaalusta!"
Ela siis sellisega ühe naha sees.
Hüva õdagut.
*sügab nina, kratsib kukalt ja asutab end siis "Frenchi ja Koulu" korduslugemist jätkama*
Et millest ma heietan? Tööst, aber natürlich. 15. juuliks 230 lehekülge, vallerii-valleraa, ja järg on kah juba ootamas ja veel üks raamat takkapihta. Aga jaanipäev, ma küsin? Aga minu puhkus maal? Aga sumedad juuniööd ja maha laiseldud juunipäevad? Mh? Ah?
Karju jah nagu Maie, et "Raha tuleb, Silvikene, raha tuleb!" ja otse loomulikult on mul seda vaja, et oma madalaid kirgi rahuldada (eks katsuge ära arvata, eksole), aga...
Oravakese Teine Mina: "Ei vaidle!"
Aga...
OMT: "Ei hala!"
Jah, aga...
OMT: "Mokk maha, tsort paberii pažaalusta!"
Ela siis sellisega ühe naha sees.
Hüva õdagut.
*sügab nina, kratsib kukalt ja asutab end siis "Frenchi ja Koulu" korduslugemist jätkama*
10. juuni 2006
Kohvi ja moosi pealikule!*
See juhtus täna aasta eest,
kui kurg tõi tite välja veest...
Vabandatagu mind, aga ma ei suutnud vastu panna kiusatusele tänast sissekannet nende luuleridadega alustada. Sest seesinane blooginiru saab täna aastaseks. Ise ka imestan, et nii kaua olen siia kribanud, ja ausalt öelda mõlgutan vaikselt otste kokkutõmbamise mõtteid, sest kaua võib?
Eks näis.
_______
* Allikas on kindlalt "Arabella, mereröövli tütar", aga sõnastuses ma päris kindel ei ole.
kui kurg tõi tite välja veest...
Vabandatagu mind, aga ma ei suutnud vastu panna kiusatusele tänast sissekannet nende luuleridadega alustada. Sest seesinane blooginiru saab täna aastaseks. Ise ka imestan, et nii kaua olen siia kribanud, ja ausalt öelda mõlgutan vaikselt otste kokkutõmbamise mõtteid, sest kaua võib?
Eks näis.
_______
* Allikas on kindlalt "Arabella, mereröövli tütar", aga sõnastuses ma päris kindel ei ole.
6. juuni 2006
Nostalgii ruulib täiega
Just äsja laulis Marko Matvere Terevisioonis "On hetki". Kaks asja kokku - kunagi Georg Otsa esituses kõlanud laul ja Matvere hääl - ja vähe ei puudunud, et minust oleks teleka ette jäänud ainult sulahunnik. Ei ole midagi parata - tuleb viimaks tõele julgelt näkku vaadata ja tunnistada, et ma olen nostalgiasse kalduv tüüp. Freud avita!
Aga see oli ilus.
*ohkab*
Aga see oli ilus.
*ohkab*
Selline hiliskevadine...
...jahe ja päikesepaisteline hommik on minu element. Praegune aeg - juuni algus - üleüldse on minu element. Ma igatsen kohutavalt maale, metsade keskele. Meie tuba asub ainsana teisel korrusel (ülejäänu on alles ehitamisel) ja te ei kujuta ette, kui kaunis vaade sealt avaneb - eriti õhtuti, kui päike on juba puude taha vajunud, aga valgustab veel taevast oma kumaga, ja kuplitel lainetava heinamaa kohal hõljub udu. Tõepoolest, see on selline paik, kus hakkad tõsimeeli uskuma Murueide tütreid ja sõnajalaõit.
Aeg-ajalt ma mõtlen, kas olen mina ainus, keda praegusel aastaajal selline "meeled valla" meeleolu tabab? Selline meeleolu, kus tahaksid kaugusse lennata, tantsida kaskede all pehmes rohus keset maikellukesi, tõmmata kopsud täis uimastavalt magusat päikesesooja õhku ja tunda, et elad!
See on jumalik aeg. Peale jaanipäeva muutub kõik, lumm kaob, jääb ainult suvi, aga praegu on kõik võimalik. Uskuge seda.
Aeg-ajalt ma mõtlen, kas olen mina ainus, keda praegusel aastaajal selline "meeled valla" meeleolu tabab? Selline meeleolu, kus tahaksid kaugusse lennata, tantsida kaskede all pehmes rohus keset maikellukesi, tõmmata kopsud täis uimastavalt magusat päikesesooja õhku ja tunda, et elad!
See on jumalik aeg. Peale jaanipäeva muutub kõik, lumm kaob, jääb ainult suvi, aga praegu on kõik võimalik. Uskuge seda.
4. juuni 2006
Minust saaks...
...päris hea soomlase. Ilma irooniata. Istun siin, toimetan ja kuulan taustaks Iskelmäradio nimelist jaama. Meie Elmarit ma küll nii kaua välja ei kannataks.
Aga tegelikult tahtsin enne õhtut hõisata. Nimelt on meie noabrimoor kolimas. Kuigi jah, vanarahvas teab kõnelda, et tuleb uus ja hullem.
Ma loodan, et ei tule. Vähemalt mitte sihuke dendro- ja felinofoob, nagu tema oli. (Ega ma tea ka, kas "felinofoob" on õige sõna, aga nii peen on ju väljamaa keeles eputada, eksole. Üks mu lemmikväljendeid on veel "koprolaalia".)
Ah, olgu ta elu lihtne ja õnn kaasa.
Et misasi on koprolaalia? Ütlen? Ei ütle? Ah, olgu, ma ütlen. See on ropendamine. Vualaa.
Lisa: ja nää, ei oldki. Õige sõna on ailurofoob. Etle veel, eksole.
Aga tegelikult tahtsin enne õhtut hõisata. Nimelt on meie noabrimoor kolimas. Kuigi jah, vanarahvas teab kõnelda, et tuleb uus ja hullem.
Ma loodan, et ei tule. Vähemalt mitte sihuke dendro- ja felinofoob, nagu tema oli. (Ega ma tea ka, kas "felinofoob" on õige sõna, aga nii peen on ju väljamaa keeles eputada, eksole. Üks mu lemmikväljendeid on veel "koprolaalia".)
Ah, olgu ta elu lihtne ja õnn kaasa.
Et misasi on koprolaalia? Ütlen? Ei ütle? Ah, olgu, ma ütlen. See on ropendamine. Vualaa.
Lisa: ja nää, ei oldki. Õige sõna on ailurofoob. Etle veel, eksole.
Ma ei saa...
...sinna midagi parata, aga ma ei armasta pühapäevi. Isegi mitte hommikuid, kuigi muidu ma varahommikuid armastan. Pühapäev on selline... närviline, hommejälletarvistööleminna-päev, mis, nii kummaline kui see ka pole, kehtib minu puhul täpselt samamoodi, kuigi minu tööleminek seisneb ühest toast teise kõndimises. Aga siis on vaja kT-le nädalavaru särke ära triikida ja J-le lasteaiaasjad valmis panna ja üleüldse...
Minu lemmikaeg nädalast on reedeõhtu (reede õhtu?). Seda tahaksin veeta võimalikult mõnusalt - mõne väärtsarja või hea teatrietenduse seltsis. Ma nii hirmsasti tahaksin, et etv hakkaks näitama vanu häid etendusi - nii, nagu see ammusel vene ajal ikka reedeti oli: teatriõhtu. Sest on asju, mis on seitse korda üle leierdatud, aga on asju, mida pole enam ammu näinud, kuid nii väga tahaks näha. "Eesti film 90" raames ju näidati vanu filme ja tookord oli seal ka selliseid, mis oma ideoloogia poolest tänapäeva ei sobikski. Praegu on ju teatriaasta. Jah, uusi lavastusi on samuti vaja näidata, ma ei vaidle vastu, ja see on väga hea, et näidatakse. Ma tahan öelda, et näidatagu rohkem. Palju, palju rohkem!
Mina, vana nostalgitseja, tahaksin muidugi näha pärnakate "Säärast mulki" ja rakverelaste Kitzbergi näidendit "Veli Henn ja Hennu veli". Viljandlaste "Vihmameistri" vastu ei oleks mul ka midagi. Oh, tegelikult on neid asju palju, mida ma näha tahaksin, lihtsalt kõik ei tule nii äkki meelde.
Aga ma kaldun teemast kõrvale. Et ma ei armasta pühapäevi, aga armastan reedeõhtuid. Ja laupäeva varahommikuid. Pühapäeval aga olen ma nagu kuri Muri, tahaks omaette olla ja nokerdada, mitte kogu aeg mässata, möllata ja vastata pidevale küsimustevoole.
Uus kõrvalepõige: kas kõigil meestel pole oma kraami üksikühikute asukohast reeglina aimugi või on minu meespere vaevuseks õpitud abitus? "Kus mu püksid on? Kus mu traksid on? Kus on augud, mis olid minu soki sees?" on meie majas üsna tavaline nähtus. Ja oleks ainult püksid-traksid-sussid-sokid, aga jalad on all ka mänguasjadel, raamatutel, kruvikeerajatel, saagidel, mõõdulintidel ja muul säärasel kraamil. What gives?
Aga okei, lõpp sel halal. Vaja toimetama hakata (nüüh!). Lugemiseni.
P. S. Nutt ja hala, ma ütlen!
Minu lemmikaeg nädalast on reedeõhtu (reede õhtu?). Seda tahaksin veeta võimalikult mõnusalt - mõne väärtsarja või hea teatrietenduse seltsis. Ma nii hirmsasti tahaksin, et etv hakkaks näitama vanu häid etendusi - nii, nagu see ammusel vene ajal ikka reedeti oli: teatriõhtu. Sest on asju, mis on seitse korda üle leierdatud, aga on asju, mida pole enam ammu näinud, kuid nii väga tahaks näha. "Eesti film 90" raames ju näidati vanu filme ja tookord oli seal ka selliseid, mis oma ideoloogia poolest tänapäeva ei sobikski. Praegu on ju teatriaasta. Jah, uusi lavastusi on samuti vaja näidata, ma ei vaidle vastu, ja see on väga hea, et näidatakse. Ma tahan öelda, et näidatagu rohkem. Palju, palju rohkem!
Mina, vana nostalgitseja, tahaksin muidugi näha pärnakate "Säärast mulki" ja rakverelaste Kitzbergi näidendit "Veli Henn ja Hennu veli". Viljandlaste "Vihmameistri" vastu ei oleks mul ka midagi. Oh, tegelikult on neid asju palju, mida ma näha tahaksin, lihtsalt kõik ei tule nii äkki meelde.
Aga ma kaldun teemast kõrvale. Et ma ei armasta pühapäevi, aga armastan reedeõhtuid. Ja laupäeva varahommikuid. Pühapäeval aga olen ma nagu kuri Muri, tahaks omaette olla ja nokerdada, mitte kogu aeg mässata, möllata ja vastata pidevale küsimustevoole.
Uus kõrvalepõige: kas kõigil meestel pole oma kraami üksikühikute asukohast reeglina aimugi või on minu meespere vaevuseks õpitud abitus? "Kus mu püksid on? Kus mu traksid on? Kus on augud, mis olid minu soki sees?" on meie majas üsna tavaline nähtus. Ja oleks ainult püksid-traksid-sussid-sokid, aga jalad on all ka mänguasjadel, raamatutel, kruvikeerajatel, saagidel, mõõdulintidel ja muul säärasel kraamil. What gives?
Aga okei, lõpp sel halal. Vaja toimetama hakata (nüüh!). Lugemiseni.
P. S. Nutt ja hala, ma ütlen!
3. juuni 2006
Kui päris aus olla...
...siis ma jumaldan roose. Aga veel rohkem jumaldan ma metsalilli. Kollaseid metsalilli. Ülaseid, nurmenukke, kullerkuppe, isegi tulikaid.
Käisime J ja E-ga jalutamas. J väntas ees, meie E-ga kõndisime tema kannul ja korjasime nurmenukke. E-l vahepeal jalg värises ka, sest metsarada läks üsna panga serva pidi, tema aga kardab kõrgust. Mis seal salata - isegi minul hakkasid kohati varbaküüned sügelema. Päris kõhedaks võtab, kui kõrgete puude ladvad sulle ainult poolde säärde ulatuvad.
Aga oli meri ja mis peamine - oli tuul. Jahe, lõhnav, vaimustav tuul! Ma olen ju täielik tuulehull - mida tugevam tuul, seda parem tuju mul on. Tormiga pööraksin vist päris ära, aga ma ei ole sellega veel lähedalt kokku puutunud.
Aitab ka tänaseks, ausalt. Kaua võib.
Lugemiseni.
*kõmbib otsustavalt vasakule ära*
Oijee
"Maarika Tuusi valuveljed pandi pihta", teavitab Delfi.
Seepeale tekib mul küsimus, kuidas vaene proua Tuus siis liikuda saab? Seisab telliskivide najal keset õue?
Kellelgi oleks vaja kooli minna. Ilmselt minul.
Seepeale tekib mul küsimus, kuidas vaene proua Tuus siis liikuda saab? Seisab telliskivide najal keset õue?
Kellelgi oleks vaja kooli minna. Ilmselt minul.
Nagu ma...
...juba mitmeid kordi olen kirjutanud, on J viimase aja hobiks reklaamloosungite hõikamine.
Käisime eile kõrvaarsti juures. Kuna J vaeseke peale sundisaagat oma kõrvu eriti katsuda ei taha lubada, leppisime kokku, et kui ta rahulikult lubab nende olukorra üle vaadata, ostan talle pärast Twixi. No ja nii oligi. Mispeale J mulle keset Stockmanni seletama hakkas, et Twix on ikka hea asi, sest seal sees on krõbe küpsis ja hõrk karamell. Ja lõpetas oma sõnavõtu väga inspireeriva "Mmm!"-ga.
Seepeale meenus mulle juhus, kui me kord Prismas sisseoste tehes järjekordsest reklaammüügiletist möödusime. E muidugi ei jätnud juhust kasutamata ja andis J-le mekkida üht ja teist, J aga hüüatas iga kord: "Mmm, see on tõesti maitsev!" (no teate küll, sellise parima reklaamitibi häälega, eksole). Ja kui ma siis viimaks J käest küsisin, et millist vorsti me ostame siis, teatas jõmm: "Ei osta. Mulle ei maitsenud ükski." Vaese müügineiu näoilme oli ikka üsna juhm.
Nii et jah, meie poiss on müügipersoonide halb kogemus.
Käisime eile kõrvaarsti juures. Kuna J vaeseke peale sundisaagat oma kõrvu eriti katsuda ei taha lubada, leppisime kokku, et kui ta rahulikult lubab nende olukorra üle vaadata, ostan talle pärast Twixi. No ja nii oligi. Mispeale J mulle keset Stockmanni seletama hakkas, et Twix on ikka hea asi, sest seal sees on krõbe küpsis ja hõrk karamell. Ja lõpetas oma sõnavõtu väga inspireeriva "Mmm!"-ga.
Seepeale meenus mulle juhus, kui me kord Prismas sisseoste tehes järjekordsest reklaammüügiletist möödusime. E muidugi ei jätnud juhust kasutamata ja andis J-le mekkida üht ja teist, J aga hüüatas iga kord: "Mmm, see on tõesti maitsev!" (no teate küll, sellise parima reklaamitibi häälega, eksole). Ja kui ma siis viimaks J käest küsisin, et millist vorsti me ostame siis, teatas jõmm: "Ei osta. Mulle ei maitsenud ükski." Vaese müügineiu näoilme oli ikka üsna juhm.
Nii et jah, meie poiss on müügipersoonide halb kogemus.
Ah et...
...mida ma õndsal laupäeva hommikul nii vara teen? Oi, lapsukesed, te ei tea pooli asjugi. Tegelt niplan ma siin juba kella viiest saati. kT nimelt otsustas tänaseks kodumaja tolmu jalgelt raputada ja see toimuski varahommikul, miska mina enam sõba silmale ei saanudki. Ja nii ma siin istun siis, kaanin jo teist tassitäit kohvi (oo jaa, olen langenud tagasi halbade harjumuste mülkasse, nüüh!), sügan nina ja mõtlen, et mis edasi.
Teadagi. Kuna ma olen leebe ja mitte eriti verd armastav loomake, otsustasin ajale elu kinkida ja tööle asuda. Mida muud tarka mul ikka teha on. Nii et lugemiseni, armsad... Tahtsin kirjutada "väikesed suhkrupõrsad"*, aga see oleks äkisti solvav. Lõpetan siis nii, nagu ikka.
Lugemiseni.
________
*Allikas: "Pipi Pikksukk"
Teadagi. Kuna ma olen leebe ja mitte eriti verd armastav loomake, otsustasin ajale elu kinkida ja tööle asuda. Mida muud tarka mul ikka teha on. Nii et lugemiseni, armsad... Tahtsin kirjutada "väikesed suhkrupõrsad"*, aga see oleks äkisti solvav. Lõpetan siis nii, nagu ikka.
Lugemiseni.
________
*Allikas: "Pipi Pikksukk"
Just
Juhtusin kuulma raadiosaadet, kus lasteaialapsed rääkisid raamatutest, nende kirjutamisest ja tõlkimisest.
Küsija: "Mis te arvate, kui kaua ühe raamatu tõlkimine aega võtab?"
1. tüdruk: "Mitte kaua."
1. poiss: "No mingi paar päeva ehk võtab."
2. poiss: "Ei võta! Harry Potter on ju nii paks raamat!"
1. poiss: "No Harry Potter võtab jah vist nädal aega."
2. tüdruk: "Jah, see oleneb raamatu paksusest."
1. poiss: "Aga mingi õhuke raamat, sellega küll nii kaua ei lähe."
1. tüdruk: "Jah, ega tõlkimine ei ole ju keeruline, sest raamat on juba välja mõeldud."
2. tüdruk: "Jah, kirjutamine on palju keerulisem."
Yeah, right.
Nii et mida sa vigised siin? Marss tööle, muiduleivasööja. See pole ju töö ega midagi.
*luksatab ja põrnitseb enda ees lebavat pa-aa-aa-aksu raamatut*
See on ju ainult mõne päeva töö.
Küsija: "Mis te arvate, kui kaua ühe raamatu tõlkimine aega võtab?"
1. tüdruk: "Mitte kaua."
1. poiss: "No mingi paar päeva ehk võtab."
2. poiss: "Ei võta! Harry Potter on ju nii paks raamat!"
1. poiss: "No Harry Potter võtab jah vist nädal aega."
2. tüdruk: "Jah, see oleneb raamatu paksusest."
1. poiss: "Aga mingi õhuke raamat, sellega küll nii kaua ei lähe."
1. tüdruk: "Jah, ega tõlkimine ei ole ju keeruline, sest raamat on juba välja mõeldud."
2. tüdruk: "Jah, kirjutamine on palju keerulisem."
Yeah, right.
Nii et mida sa vigised siin? Marss tööle, muiduleivasööja. See pole ju töö ega midagi.
*luksatab ja põrnitseb enda ees lebavat pa-aa-aa-aksu raamatut*
See on ju ainult mõne päeva töö.
2. juuni 2006
Vaata siis
Kes ei tahaks printsess olla? Via Elsa.
The Traditional Princess
You are generous, graceful, and practical with both feet planted firmly on the ground. You tend to be a little on the old-fashioned side. You value home, hearth, and family life and love to be of service to others.
Role Models: Snow White, Maid Marian
You are most likely to: Discover a hidden talent for spinning straw into gold.
Take this quiz!
Hilisem lisa: tjah, sellega on nüüd nii ja naa. Helde, lahke ja praktiline? Kahe esimese üle otsustavad teised, aga praktilisusest on minu meelest asi küll üsna kaugel. Veidi vanamoodne - seda küll, vaadete osas. Hindan kodu, leeaset ja perekonda - hindan. Armastan teistele abiks olla - enam-vähem. Kui see aga tõlkida "teisi teenida" - vaat see ajab mind vahetevahel urisema nagu iga pereema, kellele aeg-ajalt tundub, et ainult tema ongi see, kes midagi teeb, eksole.
Aga muidu tõi see pilt mulle meelde minu ammused lemmikraamatud "Ivanhoe", "Musta noole" ja "Robin Hoodi". Venelastel olid neist kõigist väga head filmid tehtud, mida tahaks isegi üle kaeda, kui kusagilt kätte saaks.
Mis kullaketramisse puutub, siis on see ju asi, mille poole püüelda. Lisaks on ketramine minu arust üdini naiselik ja - seni, kuni mul endal see kunst käes pole - ka natuke salapärane tegevus.
The Traditional Princess
You are generous, graceful, and practical with both feet planted firmly on the ground. You tend to be a little on the old-fashioned side. You value home, hearth, and family life and love to be of service to others.
Role Models: Snow White, Maid Marian
You are most likely to: Discover a hidden talent for spinning straw into gold.
Take this quiz!
Hilisem lisa: tjah, sellega on nüüd nii ja naa. Helde, lahke ja praktiline? Kahe esimese üle otsustavad teised, aga praktilisusest on minu meelest asi küll üsna kaugel. Veidi vanamoodne - seda küll, vaadete osas. Hindan kodu, leeaset ja perekonda - hindan. Armastan teistele abiks olla - enam-vähem. Kui see aga tõlkida "teisi teenida" - vaat see ajab mind vahetevahel urisema nagu iga pereema, kellele aeg-ajalt tundub, et ainult tema ongi see, kes midagi teeb, eksole.
Aga muidu tõi see pilt mulle meelde minu ammused lemmikraamatud "Ivanhoe", "Musta noole" ja "Robin Hoodi". Venelastel olid neist kõigist väga head filmid tehtud, mida tahaks isegi üle kaeda, kui kusagilt kätte saaks.
Mis kullaketramisse puutub, siis on see ju asi, mille poole püüelda. Lisaks on ketramine minu arust üdini naiselik ja - seni, kuni mul endal see kunst käes pole - ka natuke salapärane tegevus.
1. juuni 2006
...
Appi. Appi. APPI!
Ma ei saa sellest aru. Ma ei tahagi sellest aru saada. Niisugust käitumist ei vabanda miski. Mis siis, et asjaosaliste eest kippusid rääkima nende emotsioonid ja ka minus räägivad praegu emotsioonid. E on meditsiinis töötanud peaaegu nelikümmend aastat, ka tema leiab, et väärib oma töö eest paremat tasu, aga sellest hoolimata ei õigusta temagi halba tööd. Hoolimatust ja ükskõiksust ei õigusta mitte miski.
Ilmselt on minul lihtsalt vedanud, lolli moodi vedanud, et ma ei ole niisuguse suhtumisega kokku puutunud. Kuigi, mis seal salata - oma osa on siin mänginud ka see, et E tänu oma pikale staažile kõikvõimalikke tuttavaid omab. Kuid tõe huvides pean tunnistama ka seda, et kui ma kolmenädalase J-ga Merimetsa sattusin - tuulerõugete pärast - siis suhtuti minusse küll üsna kenasti. Esiteks jäi palati välisukse võti minu kätte, miska kT võis saabuda ja lahkuda, millal soovis - õed ei öelnud ühtki paha sõna (no ega ta seal just elanud ka, muidugi). Ja midagi halba ei kuulnud ma ka valveõelt, kellele ma keset ööd paanikas helistasin, kui J palavik tõusis juba 40,2 kraadini (naljakas, kuidas mõni pisiasi raudkindlalt mällu sööbib). Ja siin ei olnud tutvused mängus.
Aga viie aasta eest olid asjad võib-olla ka natuke teistmoodi...
Ikkagi on kohutav niisuguseid asju lugeda.
Ma ei saa sellest aru. Ma ei tahagi sellest aru saada. Niisugust käitumist ei vabanda miski. Mis siis, et asjaosaliste eest kippusid rääkima nende emotsioonid ja ka minus räägivad praegu emotsioonid. E on meditsiinis töötanud peaaegu nelikümmend aastat, ka tema leiab, et väärib oma töö eest paremat tasu, aga sellest hoolimata ei õigusta temagi halba tööd. Hoolimatust ja ükskõiksust ei õigusta mitte miski.
Ilmselt on minul lihtsalt vedanud, lolli moodi vedanud, et ma ei ole niisuguse suhtumisega kokku puutunud. Kuigi, mis seal salata - oma osa on siin mänginud ka see, et E tänu oma pikale staažile kõikvõimalikke tuttavaid omab. Kuid tõe huvides pean tunnistama ka seda, et kui ma kolmenädalase J-ga Merimetsa sattusin - tuulerõugete pärast - siis suhtuti minusse küll üsna kenasti. Esiteks jäi palati välisukse võti minu kätte, miska kT võis saabuda ja lahkuda, millal soovis - õed ei öelnud ühtki paha sõna (no ega ta seal just elanud ka, muidugi). Ja midagi halba ei kuulnud ma ka valveõelt, kellele ma keset ööd paanikas helistasin, kui J palavik tõusis juba 40,2 kraadini (naljakas, kuidas mõni pisiasi raudkindlalt mällu sööbib). Ja siin ei olnud tutvused mängus.
Aga viie aasta eest olid asjad võib-olla ka natuke teistmoodi...
Ikkagi on kohutav niisuguseid asju lugeda.
Tänase päeva...
...reklaamlause: "Tasuta saate kaasa spetsiaalse nõu, millega võite kodus kõike purustada."
Kel aega rohkem käes ja ise parajalt lapsemeelne ning absurdinalju armastab, kaege siia. Mina sattusin selle peale juhuslikult bloogiväisajate järel nuhkides. Meenutab natuke lapsepõlves mängitud mängu "Milline kes mida teeb kellega kus?" Mina igatahes lausa nutsin vahepeal, aga see on ju üldteada tõsiasi, et minu huumorimeel on kiiksuga ja üldiselt tunnustatud normidele mittevastav.
Okei, töö, hoia alt, nüüd ma jälle tulen!
*haarab klaviatuuri ja kukub vehkima*
Kel aega rohkem käes ja ise parajalt lapsemeelne ning absurdinalju armastab, kaege siia. Mina sattusin selle peale juhuslikult bloogiväisajate järel nuhkides. Meenutab natuke lapsepõlves mängitud mängu "Milline kes mida teeb kellega kus?" Mina igatahes lausa nutsin vahepeal, aga see on ju üldteada tõsiasi, et minu huumorimeel on kiiksuga ja üldiselt tunnustatud normidele mittevastav.
Okei, töö, hoia alt, nüüd ma jälle tulen!
*haarab klaviatuuri ja kukub vehkima*
Tellimine:
Postitused (Atom)
