...mulle meenus kunagine kT korrektuur tuntud salmile "Härra Tee ja proua Kohvi leidsid keldrist kummilohvi...". Tema nimelt jõudis veendumusele - tähti järada armastav, nagu ta meil on - et õigem oleks öelda "Härra Tee ja proua Kohv leidsid keldrist kummilohv..."
Eksole.
31. aug 2005
Küll ikka...
...võivad mõnel inimesel pikad juhtmed olla. Mulle jõudis alles praegu kohale, et juba pool kolmat nädalat ei valuta mu pea hommikul. Ega ka mingil muul ajal. Jällegi Tõelise Soodaefektiga Blondiini vahemärkus: see ikka viis kehast kõik mürgid välja jah, see veejoomine.
Aga ma tahan kohvi. Kuulete! MA TAHAN KOHVI!!!
*vajub nuuksudes ja lauajalga küünistades põrandale*
Ma tahan kohvi... ma tahan kohvi... ma... tahan... kohvi...
Ei. Aitab. NÜÜD ma lähen kohvi jooma.
*roomab viimast jõudu kokku võttes köögi poole*
Aga ma tahan kohvi. Kuulete! MA TAHAN KOHVI!!!
*vajub nuuksudes ja lauajalga küünistades põrandale*
Ma tahan kohvi... ma tahan kohvi... ma... tahan... kohvi...
Ei. Aitab. NÜÜD ma lähen kohvi jooma.
*roomab viimast jõudu kokku võttes köögi poole*
Oh, well...
Jajah. Ei ole midagi teha, tahaks jälle preili Sokku tsiteerida. Aga jätame selleks korraks.
Laulda tahaks. Tänase Mittesoovikontserdi päris meeldivaks vahepalaks on sõnajoru: "Taas tihti vihmast märg on rannaliiv ja hallauttu hääbub silmapiir..." Ainult viirelinnu suhtes tekkis mul mõningaid küsimusi, aga olgu peale.
Tegelikult käis täna jälle üks big boom-baga-bang!!! ja mina sain jällegi kõrvuni sisse võetud. Jama värk. Nüüd peab hakkama plaate otsima. Ei ole miskit parata, ta kargab ühe jalaga.
Kohvi tahaks. Esimest korda kahe nädala jooksul! No vaatame, mis tast saab. Igal juhul pean hakkama majandusruumi tühjendama. Viimaks ometi leidus inime, kes viitsib seal seinad ära pahteldada und lihvida und värvida. Olen talle selle eest äralõppemata tänulik.
To make coffee or not to make coffee, that is the question. (Sorri, Shakespeare!)
Eks ma kaalun seda küsimust. Nägudeni.
Laulda tahaks. Tänase Mittesoovikontserdi päris meeldivaks vahepalaks on sõnajoru: "Taas tihti vihmast märg on rannaliiv ja hallauttu hääbub silmapiir..." Ainult viirelinnu suhtes tekkis mul mõningaid küsimusi, aga olgu peale.
Tegelikult käis täna jälle üks big boom-baga-bang!!! ja mina sain jällegi kõrvuni sisse võetud. Jama värk. Nüüd peab hakkama plaate otsima. Ei ole miskit parata, ta kargab ühe jalaga.
Kohvi tahaks. Esimest korda kahe nädala jooksul! No vaatame, mis tast saab. Igal juhul pean hakkama majandusruumi tühjendama. Viimaks ometi leidus inime, kes viitsib seal seinad ära pahteldada und lihvida und värvida. Olen talle selle eest äralõppemata tänulik.
To make coffee or not to make coffee, that is the question. (Sorri, Shakespeare!)
Eks ma kaalun seda küsimust. Nägudeni.
30. aug 2005
Taas algab kõik, algab uuesti...
Nõnda siis. Eile käisin kirjastuses ja olen nüüd kuni märtsikuu esimese päevani tööga kindlustet. Ülemääragi. Ja ongi hea. Siis ei jää aega lollideks mõteteks...
Juhhei.
Juhhei.
26. aug 2005
Nostalgiilaenetel...
Eile laekusid minu poole Marks und sõbranna Anna. Kuna tulemas on meie kooli kolmekümnes aastapäev (kõrvalepõige: kümnenda jõudsin isegi mina seal ära tähistada, sest käisin toona alles kaheksandas - ma tunnen ennast jälle nii Kolevanana!) ja sõbranna Anna ühe meie kooli koloriitsema õpetaja Jaak Loonde matustel kohtas oma endist klassijuhatajat ja nad vahetasid seal meile ja... Oh, kui keeruline lause tuleb!... ühesõnaga palus Neeme tal nüüd kirjutada midagi pea ilmuvasse koolialmanahhi. Mingi mälestuskild või nii. Miska me kolmekesi rüüplesime kibuvitsateed meega ja kadusime ära mälestusterajale uitama.
Kuna sõbranna Anna õppis keskkooli ajal Jaak Loonde aka Jacki aka Pythagorase informaatikaklassis (kuigi hiljem tudeeris hoopis ajalugu), siis mäletas tema kõige rohkem selle mehega seotud fakte. Jack oli üldse üks lahedamaid kujusid meie koolis. Kui ta kaine oli, siis võis juhtuda, et ta oma klassiruumi sisse seatud raamatukogunurgast terve tunni jooksul nina välja ei pistnudki, ainult nohises seal. Meie tegelesime oma asjadega. Aga kui ta oli kergelt besoffen - mida ta enamasti ka oli - siis läks lõbusaks. Näiteks tunnikontrolle (tal olid need arvuti abil valmis tehtud ja lebasid seifis) jagas ta nii, et ronis jaluli tollesama seifi otsa ja saatis sealt külvaja elegantse käeliigutusega ühe patsahkami klassi suunas lendu. Rääkimata tema ülesannetest, mis reeglina algasid sõnadega: "Infoagentuuri ÜNSR (elik Üks Naine Saunas Rääkis) andmetel..." või "Rahvavaenlane Ivan Ivanovitshil..." Me kõik olime kas makaronipuurijad või pudelipaikajad, olenevalt sellest, kuidas tal tuju parasjagu olema juhtus. Kui keegi tahvli ees mummigi ei mõistnud, ajas Jack huuled prunti, nohises, vedas ühe silma kissi, põrnitses vastajat altkulmu ja teatas: "Nu Maria Magdaleena Matrjona Butõlkina - ja tebja na skvoz vizhu!" Rääkimata tema lemmikkarjatusest, kui rahvas enne söögivahetundi juba aegsasti nihelema ja asju kokku korjama hakkas: "Misasja te, kur-rat, pakite, ega te Moskva rongis ei ole!"
Lisaks veel see, et kuna meie kool oli bioloogiakallakuga ja kõik hüved seetõttu enamasti ikka selle aine arendamiseks läksid, Jack aga nagu lõvi oma arvutiklassi eest seisis, kuid tänu oma joomisharjumustele direktsiooniga pidevalt enam-vähem vaenujalal oli, tavatses ta mõnd bioloogiaklassi õpilast nähes põlglikult käriseda: "Näe, roheline ja roomab!"
Teine piisavalt meeldejääv oli sõjalise õpetaja Bulgakov. Poisid provotseerisid teda nimme, et ta saaks end jälle kogu oma 155-sentimeetrises pikkuses sirgu ajada, rinna kummi lüüa ja nad korrale kutsuda. Üksvahe ei alanud meil ükski tund ilma sõna-sõnalt ühesuguse sissejuhatava tiraadita: "Nu Naeris, kak võ sidite? Razve tak sidjat? I Pork - kak võ võgljadite? Slovna kak pjanõi!" Viimatimainitu nimelt kandis hoolt, et tal sõjalise tunniks alati kahepäevane tüügas näol ilutseks. Aga kõige lahedam ja meeldejäävam oli tema tiraad teemal "hinded": "Võ dumajete, shto ja hatshu vam plohuju atsenku pastavitj? Net, ja dvoiku vam pastavitj ne hatshu. Võ priditje kamne i skazhite: "Tavarishtsh Bulgakov, ja pjatjorku hatshu!", a ja skazhu: "Pazhalusta!"!" See viimane käis ehtveneliku suuremeelse zhestiga, mida on võimatu kirjeldada, seda peab ise nägema.
Jajah. Nagu ütles kT sõjalise õppejõud ülikooli päevilt: "Eta vam ne fizika, zdezj dumatj nada!"
Lisaks kõigele muule vaatasin eile õhtul filmi ja see tegevus venitas mu päeva kuni hiliste öötundideni. Ma nautisin täiega võitlusstseene, mis sarnanesid suisa balletile. NB! Järgneb Tõelise Soodaefektiga Blondiini jutt: lisaks meeldivad mulle filmid, mis räägivad vähe, aga ometi nii palju. Nagu seegi.
Ja siis ma läksin kotile.
*oravake mõtleb pisut ja lutsutab sabaotsa*
Ei. Aitab selleks korraks.
*spiraaljoont pidi kööki petti jooma*
Kuna sõbranna Anna õppis keskkooli ajal Jaak Loonde aka Jacki aka Pythagorase informaatikaklassis (kuigi hiljem tudeeris hoopis ajalugu), siis mäletas tema kõige rohkem selle mehega seotud fakte. Jack oli üldse üks lahedamaid kujusid meie koolis. Kui ta kaine oli, siis võis juhtuda, et ta oma klassiruumi sisse seatud raamatukogunurgast terve tunni jooksul nina välja ei pistnudki, ainult nohises seal. Meie tegelesime oma asjadega. Aga kui ta oli kergelt besoffen - mida ta enamasti ka oli - siis läks lõbusaks. Näiteks tunnikontrolle (tal olid need arvuti abil valmis tehtud ja lebasid seifis) jagas ta nii, et ronis jaluli tollesama seifi otsa ja saatis sealt külvaja elegantse käeliigutusega ühe patsahkami klassi suunas lendu. Rääkimata tema ülesannetest, mis reeglina algasid sõnadega: "Infoagentuuri ÜNSR (elik Üks Naine Saunas Rääkis) andmetel..." või "Rahvavaenlane Ivan Ivanovitshil..." Me kõik olime kas makaronipuurijad või pudelipaikajad, olenevalt sellest, kuidas tal tuju parasjagu olema juhtus. Kui keegi tahvli ees mummigi ei mõistnud, ajas Jack huuled prunti, nohises, vedas ühe silma kissi, põrnitses vastajat altkulmu ja teatas: "Nu Maria Magdaleena Matrjona Butõlkina - ja tebja na skvoz vizhu!" Rääkimata tema lemmikkarjatusest, kui rahvas enne söögivahetundi juba aegsasti nihelema ja asju kokku korjama hakkas: "Misasja te, kur-rat, pakite, ega te Moskva rongis ei ole!"
Lisaks veel see, et kuna meie kool oli bioloogiakallakuga ja kõik hüved seetõttu enamasti ikka selle aine arendamiseks läksid, Jack aga nagu lõvi oma arvutiklassi eest seisis, kuid tänu oma joomisharjumustele direktsiooniga pidevalt enam-vähem vaenujalal oli, tavatses ta mõnd bioloogiaklassi õpilast nähes põlglikult käriseda: "Näe, roheline ja roomab!"
Teine piisavalt meeldejääv oli sõjalise õpetaja Bulgakov. Poisid provotseerisid teda nimme, et ta saaks end jälle kogu oma 155-sentimeetrises pikkuses sirgu ajada, rinna kummi lüüa ja nad korrale kutsuda. Üksvahe ei alanud meil ükski tund ilma sõna-sõnalt ühesuguse sissejuhatava tiraadita: "Nu Naeris, kak võ sidite? Razve tak sidjat? I Pork - kak võ võgljadite? Slovna kak pjanõi!" Viimatimainitu nimelt kandis hoolt, et tal sõjalise tunniks alati kahepäevane tüügas näol ilutseks. Aga kõige lahedam ja meeldejäävam oli tema tiraad teemal "hinded": "Võ dumajete, shto ja hatshu vam plohuju atsenku pastavitj? Net, ja dvoiku vam pastavitj ne hatshu. Võ priditje kamne i skazhite: "Tavarishtsh Bulgakov, ja pjatjorku hatshu!", a ja skazhu: "Pazhalusta!"!" See viimane käis ehtveneliku suuremeelse zhestiga, mida on võimatu kirjeldada, seda peab ise nägema.
Jajah. Nagu ütles kT sõjalise õppejõud ülikooli päevilt: "Eta vam ne fizika, zdezj dumatj nada!"
Lisaks kõigele muule vaatasin eile õhtul filmi ja see tegevus venitas mu päeva kuni hiliste öötundideni. Ma nautisin täiega võitlusstseene, mis sarnanesid suisa balletile. NB! Järgneb Tõelise Soodaefektiga Blondiini jutt: lisaks meeldivad mulle filmid, mis räägivad vähe, aga ometi nii palju. Nagu seegi.
Ja siis ma läksin kotile.
*oravake mõtleb pisut ja lutsutab sabaotsa*
Ei. Aitab selleks korraks.
*spiraaljoont pidi kööki petti jooma*
25. aug 2005
Eilane uudis
Selle loo kommentaariumides on paar päris head pärli, nii et patt oleks seda linkimata jätta. Mina igatahes naersin nii, et munad märjad.
Ohho-jajaa. Kas öö või päev? On hullem veel, kui hommik käes!Tuleb jälle adrakured (aka ma'itiagimisasjad) pihku haarata ja tööpõldu kündma hakata. Tööorjus, here I come!
Aga miks imede ime pärast ma küll eile õhtul seda vaatasin, jääb mulle äralõpmata mõistatuseks. Tuju rikkus ära. Suur Kurbtus haaras endasse. Minu kui emme, eksole. Eks see ole jällegi kättemaksuks selle eest, et ma õõva armastama kipun. Aga King on sellegipoolest tasemel.
Aga nüüd... Kummaline. Mulle torkas praegu meelde, et ma pole juba kümme hommikut oma kohustuslikku poolt liitrit kohvi keresse keeranud, aga olen ometi meelestatud kuidagi sõbralikult ja lapsiarmastavalt... Issanda teed on imelised - nagu nad väidavad. Ma'p tia tat mette. Pole old.
Näh, nüüd läks veel meelest ära, mida ma ütlema hakkasin, kui imestus mulle täiega külje pealt sisse sõitis. Okei. Järelikult polnud oluline. Side lõpp.
22. aug 2005
Ajee. Ajee-ajee.
Nõnda siis. Oravake on tagasi ja omadega läbi kut läti raha.
Ei, kõik oli kõige suurepärasemas korras. Mulle meeldis seal sanatooriumis, mis sest, et mu päevane toiduratsioon üksainumas veest koosnes. Esialgu mõtlesin küll, et ma olen hull peast ja kuidas ma need seitse päeva vastu pean, aga nagu näha, ellu jäin.
Tegelikult tuleb see jutt sihuke uimane ja mahlatu. Ma parem lõpetan.
Ah jaa - uudiseid kassirindelt: meil on nüüd ka Karlutt majas. Üleni must, isane. Marta kohta peab ütlema, et siivsate elukommetega teine siiski - laseb korraga ainult ühe isase ligi ja sedagi vaid üheks korraks. Grupikaid ei harrasta. Enne oli ainult Joosep, nüüd ainult Karla. Hea, et ainult ühe kassi peame kellelegi kaela sokutama. Aga kolmele hullule meie majapidamine lihtsalt vastu ei pea, eriti veel, kui kaks neist on isased.
So. Time to go. J ei saa "pojakese" mant kuiski tulema ja kipub teist keeldudest hoolimata rekutama, mis pole mitte hea.
Lõppenud nädala kild pärineb aga minu toanaabri poja suust. Vaadanud kord, kuidas ema nägu pähe teeb, teatanud jõmm: "Emme jubestab ennast!"
Vot tak vot, vualaa.
*siirdub kööki (aga kuhu siis veel) järjekordse veeannuse järele*
Ei, kõik oli kõige suurepärasemas korras. Mulle meeldis seal sanatooriumis, mis sest, et mu päevane toiduratsioon üksainumas veest koosnes. Esialgu mõtlesin küll, et ma olen hull peast ja kuidas ma need seitse päeva vastu pean, aga nagu näha, ellu jäin.
Tegelikult tuleb see jutt sihuke uimane ja mahlatu. Ma parem lõpetan.
Ah jaa - uudiseid kassirindelt: meil on nüüd ka Karlutt majas. Üleni must, isane. Marta kohta peab ütlema, et siivsate elukommetega teine siiski - laseb korraga ainult ühe isase ligi ja sedagi vaid üheks korraks. Grupikaid ei harrasta. Enne oli ainult Joosep, nüüd ainult Karla. Hea, et ainult ühe kassi peame kellelegi kaela sokutama. Aga kolmele hullule meie majapidamine lihtsalt vastu ei pea, eriti veel, kui kaks neist on isased.
So. Time to go. J ei saa "pojakese" mant kuiski tulema ja kipub teist keeldudest hoolimata rekutama, mis pole mitte hea.
Lõppenud nädala kild pärineb aga minu toanaabri poja suust. Vaadanud kord, kuidas ema nägu pähe teeb, teatanud jõmm: "Emme jubestab ennast!"
Vot tak vot, vualaa.
*siirdub kööki (aga kuhu siis veel) järjekordse veeannuse järele*
14. aug 2005
11. aug 2005
Tänane ost
Jajah, ma hakkan muutuma igavaks ja mõttetuks bloggeriks, loen siin aiva oma poeskäike üles ja nii edasi. Aga tänane ost on tõeliselt hea ravim kurbade päevade vastu. Üks mõnusamaid sarju, mida ma tean.
Päeva tähelepanuväärseim füüsikaalane sedastus aga pärineb jällegi J suust: "See lamp põleb sellepärast, et seal on idioodid sees."
Njah. Eks see sõna on meie suust kuuldud ja jõuab siis laps kõigil dioodidel ja idiootidel vahet teha, eksole.
Päeva tähelepanuväärseim füüsikaalane sedastus aga pärineb jällegi J suust: "See lamp põleb sellepärast, et seal on idioodid sees."
Njah. Eks see sõna on meie suust kuuldud ja jõuab siis laps kõigil dioodidel ja idiootidel vahet teha, eksole.
10. aug 2005
Üks pisike...
...egoboost ka tänases vihmases päevas. Kuigi ilmselt arvestasid vastajad pigem raamatu sisu.
Ja siis veel Of Cats and Men, vol. 2: lähitulevikus on oravakesel siiski vist välja pakkuda suuremas (loodetavasti siiki minimaalses) koguses kassipoegi.Nutt und hala!!!
*põrnitseb kassiniru, kes aknalaual kadrilli keksib, käpaga vastu klaasi kolgib ja sisselaskmist nõuab*
Võhh, sina tulevane emme. Urr. Aga ise olin loll, nii et mida ma siin vahutan nüüd?
Elu või asi.
*läheb kassi tuppa laskma*
Nonii!
Muud mul öelda pole. Olen jah vastik, paha, südametu ja mõistmatu (inim)loom. Verejanuline veel pealegi ega taha mõista "inimeste" kannatusi. Aga on mõned liigid, kelle puhul minul halastusetunnet ei teki:
1. pedofiilid ja lapsevägistajad.
2. narkodiilerid (sinna alla kuuluvad ka kullerid - mind ei huvita nende isside-emmede krokodillipisarad ja jutt stiilis "Saage aru, ta on ju minu laps!" - enesele heaolu ostmine teiste inimeste elude arvelt EI OLE VABANDATAV!)
*uriseb omaette ja on üldse kuri*
1. pedofiilid ja lapsevägistajad.
2. narkodiilerid (sinna alla kuuluvad ka kullerid - mind ei huvita nende isside-emmede krokodillipisarad ja jutt stiilis "Saage aru, ta on ju minu laps!" - enesele heaolu ostmine teiste inimeste elude arvelt EI OLE VABANDATAV!)
*uriseb omaette ja on üldse kuri*
9. aug 2005
Mh-mh-mh. Pup-pup-pup.
*kõhistab oravake täiesti kahjurõõmutult*
Nagu näha, on polaarkarugi halva kogemuse küüsi sattunud. On alles päev!
Nagu näha, on polaarkarugi halva kogemuse küüsi sattunud. On alles päev!
Armas taevas!
Siin on lehmad! Pullid! Pullid jah!
Aga tsiteerimise mant tagasi lammaste manu. Kaari Utrio "Armas Henrietta" tuleks kusagil kavva võtta kui parim stiilinäide ülihalvast tõlkest. Ko-hu-tav! Ilmselt on see raamat siia maailma saadetud karistuseks selle eest, et ma armastan naistekaid lugeda. Tõepoolest, see eestikeelne soome keel (või soomekeelne eesti keel?) teeb lausa füüsiliselt haiget.
Eks imetlege.
Ta naeratas ja kummardus pea alla.
Kelle pea alla?
"Mina nägin neid suudlemas, suudlemas köögis. Mamslit on ikka korralikuks inimeseks peetud. Mina olen alati ütelnud, et ta on petliku meelega. Pealtki on näha, et ta pole õige inimene."
"Kes sellest räägiks? Pealegi, ta sundis mind, oli purjus, pidas seda naljaks," korrutas Henrietta oma sada korda esitatud väiteid.
"Nii, nii. Aga kuidas sattusid sina hommikumantlis kööki?"
Hommikumantlis köök???
Charlotta-tädigi, kes kogu südamest imetles kõike inglispärast, ei olnud ka julgenud vana parki puutuda.
Doktor Sylvester oli nüüd veli, aga kui härra krahv Fabian Axel Ekhnator Adlercranz saaks teada, et "veli" on tõstnud pilgu tema õe poole?
Kauralas oli kohisetud ja õudust tuntud, kuuldes Sophie kihlusest Didrik Sylvesteriga.
"Mida? Peter on nüüd mõistuse kaotanud. ..."
Henrietta seisis ratsaülikonnas talli uksel.
Ratsaülikonnas tall? Soomlastel ikka on kohe tavaks oma elu- ja muid ruume riietada, eks ole.
"Kosi!" kriiskas moor lavatsilt.
Ilmselt kriiskas ta "Kosii!", mis maakeelde ümber pandult kõlaks siis "Kosib!"
Jälle tõstab minus pead professionaalne kretinism ja tähenärijalikkus. Aga kui enamik näiteid pole soomekeelsed (mis sest, et eesti keeles), siis mis on?
Aga tsiteerimise mant tagasi lammaste manu. Kaari Utrio "Armas Henrietta" tuleks kusagil kavva võtta kui parim stiilinäide ülihalvast tõlkest. Ko-hu-tav! Ilmselt on see raamat siia maailma saadetud karistuseks selle eest, et ma armastan naistekaid lugeda. Tõepoolest, see eestikeelne soome keel (või soomekeelne eesti keel?) teeb lausa füüsiliselt haiget.
Eks imetlege.
Ta naeratas ja kummardus pea alla.
Kelle pea alla?
"Mina nägin neid suudlemas, suudlemas köögis. Mamslit on ikka korralikuks inimeseks peetud. Mina olen alati ütelnud, et ta on petliku meelega. Pealtki on näha, et ta pole õige inimene."
"Kes sellest räägiks? Pealegi, ta sundis mind, oli purjus, pidas seda naljaks," korrutas Henrietta oma sada korda esitatud väiteid.
"Nii, nii. Aga kuidas sattusid sina hommikumantlis kööki?"
Hommikumantlis köök???
Charlotta-tädigi, kes kogu südamest imetles kõike inglispärast, ei olnud ka julgenud vana parki puutuda.
Doktor Sylvester oli nüüd veli, aga kui härra krahv Fabian Axel Ekhnator Adlercranz saaks teada, et "veli" on tõstnud pilgu tema õe poole?
Kauralas oli kohisetud ja õudust tuntud, kuuldes Sophie kihlusest Didrik Sylvesteriga.
"Mida? Peter on nüüd mõistuse kaotanud. ..."
Henrietta seisis ratsaülikonnas talli uksel.
Ratsaülikonnas tall? Soomlastel ikka on kohe tavaks oma elu- ja muid ruume riietada, eks ole.
"Kosi!" kriiskas moor lavatsilt.
Ilmselt kriiskas ta "Kosii!", mis maakeelde ümber pandult kõlaks siis "Kosib!"
Jälle tõstab minus pead professionaalne kretinism ja tähenärijalikkus. Aga kui enamik näiteid pole soomekeelsed (mis sest, et eesti keeles), siis mis on?
Mmmm-hmmmmmm!
Nüüd ma tean, mida ma endale sünnipäevakingiks tahan. Soovitavalt pakis koos autoriga. Sest kT on igate ontlik meesterahvas, aga söögitegemist ei armasta tema mitte.
Lisaks veel lühhike öppetus nendele, kellel vahest meeles mõlgub Dan Browniks hakata - which is something god has my permission to forbid!
Lisaks veel lühhike öppetus nendele, kellel vahest meeles mõlgub Dan Browniks hakata - which is something god has my permission to forbid!
6. aug 2005
Brrrr!
Ma ei karda mitte midagi siin ilmas rohkem, kui herilasi. Üks säärane jaurab mul praegu köögis, uriseb ja nõuab midagi, vist süüa. Üritas mu võileiva küljest lõuatäie haugata, aga ma haarasin oma taldriku kaenlasse ja põgenesin siia, kinnise ukse taha. Vaadaku nüüd ise, kuidas ta hakkama saab.
Üleüldse on ta ehk kadunud juba? Uksele prõmmima igatahes pole tulnud.
Ma olen vist ikka täiega hull peast. Ainuüksi mõte, et järgmisel pühapäeval algab mul nädalane puhkus ilma pere- ja töömuredeta, tekitab minus kohutavat stressi. Njah, kui oleks raha jalaga segada, maksaksin juurde ja nõuaksin kogu kahese toa enda valdusse. Paljas mõte sellele, et pean tuba jagama mõne mammiga, kes vaatab aiva ladina seepi ja kannatab mulapidamatuse all, ajab mind hulluks. Kodused minu muret kahjuks ei mõista. Jajah, ma kujutan ette selle mammi nägu (eriti kui ta muukeelne juhtub olema), kui ma olen talle selgeks teinud, et ne panimõmm mitte ühtki muud keelt peale maakeele, ja siis laon lauale inglis- ja soomekeelsed raamatud ning "The World of Cross Stitcher'i".
GRR!
Aga ma tõepoolest EI VIITSI pläkutada tervise-, lastelaste- ja muudel säärastel teemadel.
Muidugi on ju võimalus, et satun jumala normaalse inimese otsa. Ja see tõenäosus on ehk suuremgi. Aga ma ei tea... ma olen kuidagi inimkartlikuks muutunud viimasel ajal. Suhelda võin, aga tuttavatega, palun, mitte võõrastega.
Ah, keda see huvitab, tegelikult.
*mõtleb oravake pessimistlikult nina kratsides*
Öed ja vennad Issandas, teite vend oo uppumas, venna pee paistab veel vee peel!
Niimoodi armastanud laulda minu isapoolne vanavanatädi, kenakesti jumalakartlik naesterahvas, kellest suguvõsa kuri keel väita teadis, et temas vähemalt nii 2,5 liitri ulatuses Ungern-Sternbergide verd voolavat. (Kuigi, omavahel öeldes, ei tea ma ühtki endast lugu pidavat hiidlaste suguvõsa, kelle esivanemate hulgas mõni pooliti sinivereline isend ringi ei kepsutaks.) Teine tihtipeale tädi Marie repertuaaris figureerinud lauluke alanud sõnadega: Miks sa purjutad maailma merel...
Njah.
*on ikka täiega tujust ära*
Ma lähen parem minema.
*lahkub*
Üleüldse on ta ehk kadunud juba? Uksele prõmmima igatahes pole tulnud.
Ma olen vist ikka täiega hull peast. Ainuüksi mõte, et järgmisel pühapäeval algab mul nädalane puhkus ilma pere- ja töömuredeta, tekitab minus kohutavat stressi. Njah, kui oleks raha jalaga segada, maksaksin juurde ja nõuaksin kogu kahese toa enda valdusse. Paljas mõte sellele, et pean tuba jagama mõne mammiga, kes vaatab aiva ladina seepi ja kannatab mulapidamatuse all, ajab mind hulluks. Kodused minu muret kahjuks ei mõista. Jajah, ma kujutan ette selle mammi nägu (eriti kui ta muukeelne juhtub olema), kui ma olen talle selgeks teinud, et ne panimõmm mitte ühtki muud keelt peale maakeele, ja siis laon lauale inglis- ja soomekeelsed raamatud ning "The World of Cross Stitcher'i".
GRR!
Aga ma tõepoolest EI VIITSI pläkutada tervise-, lastelaste- ja muudel säärastel teemadel.
Muidugi on ju võimalus, et satun jumala normaalse inimese otsa. Ja see tõenäosus on ehk suuremgi. Aga ma ei tea... ma olen kuidagi inimkartlikuks muutunud viimasel ajal. Suhelda võin, aga tuttavatega, palun, mitte võõrastega.
Ah, keda see huvitab, tegelikult.
*mõtleb oravake pessimistlikult nina kratsides*
Öed ja vennad Issandas, teite vend oo uppumas, venna pee paistab veel vee peel!
Niimoodi armastanud laulda minu isapoolne vanavanatädi, kenakesti jumalakartlik naesterahvas, kellest suguvõsa kuri keel väita teadis, et temas vähemalt nii 2,5 liitri ulatuses Ungern-Sternbergide verd voolavat. (Kuigi, omavahel öeldes, ei tea ma ühtki endast lugu pidavat hiidlaste suguvõsa, kelle esivanemate hulgas mõni pooliti sinivereline isend ringi ei kepsutaks.) Teine tihtipeale tädi Marie repertuaaris figureerinud lauluke alanud sõnadega: Miks sa purjutad maailma merel...
Njah.
*on ikka täiega tujust ära*
Ma lähen parem minema.
*lahkub*
5. aug 2005
WOW!
Jajah (lugeda ainult pealkirja). Kui ta mulle ka ära seletaks, kuidas see võimalik on. Ainult et mina ei paljundaks päevatunde, ma paljundaks öötunde. Kas nüüd just kahekümne neljani, aga... noooh... nii kuus tundi lisaksin küll juurde. Eriti tööperioodil. Päeval võiks neid tunde ikkagi kaksteist olla.
*mõtleb oravake, silm vidukil*
*mõtleb oravake, silm vidukil*
Mull-mull-mull...
Ja vodjanoi, ja vodjanoi...
A mne uletaaaat, a mne uletaaaat, a mne uletaaat ahhoota!
A ja vagonnõi.
*lehvitab kõrvu ja ajab roosasid mullikesi suust välja*
oravakese Teise Mina kommentaar: "Söögu vähem seepi!"
A mne uletaaaat, a mne uletaaaat, a mne uletaaat ahhoota!
A ja vagonnõi.
*lehvitab kõrvu ja ajab roosasid mullikesi suust välja*
oravakese Teise Mina kommentaar: "Söögu vähem seepi!"
No nii siis
Köpu kantis eland üks vanamees, kes tiadand häste ilma ennustada. Kui keski tema käest küsind, mis ilm tuleb, lükand vanamees piibu teise löuga, vaatand taeva ja vastand: "Äi ta söukseks jää!" Ega äi jäänd koa.
*loodab, et murdega väga mööda ei pannud*
*loodab, et murdega väga mööda ei pannud*
Nunuh
Miks küll, ma ei tea, aga kirikulaulude juures olev märge "Omal viisil" tekitas minus alati tahtmise kõvasti ja valesti laulma hakata. Vaimusilmi ja -kõrvu kerkis pilt kirikuliste seltskonnast, kes kõik laulavad küll, aga igaüks joriseb nii, nagu oskab.
Ja nüüd üks imelisimaid pärle minu "lemmiktõlkija" pärlite varamust: yarmulka, võtke teadmiseks, kallid kaasmaalased, on... ta-da-da-tat-ta-daa!!!... pruudiloor! (nopitud Kanal2-st)
Neile, kes ei tea, mis yarmulka tegelikult on... ma ei ütle ka. Õel olen.
Ma olen õel! Ma olen õel! (allikas: sovjetmultfilm "Taevakarva kutsu".)
*kaob õela irve (pardon, Krahv, maitia, kas see ka TM-i alla kuulub) saatel kööki liha praadima*
Ja nüüd üks imelisimaid pärle minu "lemmiktõlkija" pärlite varamust: yarmulka, võtke teadmiseks, kallid kaasmaalased, on... ta-da-da-tat-ta-daa!!!... pruudiloor! (nopitud Kanal2-st)
Neile, kes ei tea, mis yarmulka tegelikult on... ma ei ütle ka. Õel olen.
Ma olen õel! Ma olen õel! (allikas: sovjetmultfilm "Taevakarva kutsu".)
*kaob õela irve (pardon, Krahv, maitia, kas see ka TM-i alla kuulub) saatel kööki liha praadima*
Soh
Juba teist päeva olen jumala üksi. kT on Tartus, J E juures ja mina urisen siin omaette. Eile käis vähemalt Markski külas ja me saime päev otsa pläkutada. Nojah, eks me korjasime marju ka ikka. Ja siis sõime toormoosiga pannkooke. Nämma.
Issand küll, milline elu! (Tõlgendage seda karjet nii, nagu fantaasia lubab.)
*kaob kööki (loomulikult, kuhu siis mujale) hommikukohvi jooma*
Issand küll, milline elu! (Tõlgendage seda karjet nii, nagu fantaasia lubab.)
*kaob kööki (loomulikult, kuhu siis mujale) hommikukohvi jooma*
2. aug 2005
Hmh
Njah. Lugesin just eilset sissekannet ja vägisi tekkis tahtmine pealkirja "Do You Come Here Often?" maakeelde ümberpanekul kasutada auväärt Krahvi poolt üpris tihti kasutust leidvat riivatuvõitu võtet kõik seksile taandada...
Oh, jätkan parem Asterixi lugemist.
Oh, jätkan parem Asterixi lugemist.
...
Sirvisin Käbi Laretei raamatut ja mälestused uhasid must üle.
See oli... jumal küll, seitsme aasta eest, kui ma viimati Norras käisin... ja me A-ga järeldusele jõudsime, et targem oleks lahku minna. Tookord Oslo raudteejaamas rongi oodates, mis mind Trondheimi viiks, lugesin just Laretei "Tulbipuud".
Nostalgii gradus gravis...
Ei, mitte A järele - enam mitte. Aga Norra on imekaunis maa.
See oli... jumal küll, seitsme aasta eest, kui ma viimati Norras käisin... ja me A-ga järeldusele jõudsime, et targem oleks lahku minna. Tookord Oslo raudteejaamas rongi oodates, mis mind Trondheimi viiks, lugesin just Laretei "Tulbipuud".
Nostalgii gradus gravis...
Ei, mitte A järele - enam mitte. Aga Norra on imekaunis maa.
1. aug 2005
Tõeline ostuorgia
Oh issand.
Jõudsin just linnast tagasi. Viisin J jälle E juurde, kellel algas puhkus ning kes seetõttu rõemsasti lapselapse eest hoolitsemise esialgu nädalakeseks enese kanda võttis.
Vabadus ajab inimese pea päris hulluks kätte ja kohe ei teagi, mida peale hakata. Nii ma siis traalisingi pärast veel Apollos ja selle tagajärjel olen mitmesaja krooni võrra vaesem. See-eest aga on mul nüüd olemas Käbi Laretei "Keerised & jäljed", Robert Girardi "Vaporetto 13" ja Henning Mankelli "Palomuuri" - viimane jälle õõvastavate krimide sarjast. Lisaks veel padunaistekas "Do You Come Here Often?" ja !!! 6 !!! Asterixi koomiksit. Viimaste kohta ütlen ma küll, et "poisi jaoks ostsin, et ta tulevikus ka Helle Michelsoni vaimustavast tõlkest osa saaks", aga tegelikult *khm* loen neid ise suure mõnuga. Eks ma ju Harry Potteri raamatuid ka "poisi jaoks ostan". Jaa-jaa, tean, tean. Muuseas ei meeldi mulle üldse see üleskiitmine ja hüsteeria, mis Potteriga kaasnevad, aga jah, nõme oleks selles ju ka Rowlingit süüdistama hakata, eks ole. Pealegi, raamatud on päris mõnusad ja ma ootan kuuenda osa eestikeelset varianti üsna pikisilmi.
Aga jah, mõne psihh-psihhiaatri Aadu Kadaka jaoks oleksin ma oma lugemisvaraga vist päris huvitav eksemplar.
Ah jaa, paari pildi jagu tikkimisniiti, sutike aidat (sihuke tikkimiskangas) ja pakk nõelu on mul ka jälle olemas. Pean ma ju end nädalaseks sanatooriumis viibimiseks põhjalikult varustama. Eks ole, kT ja E otsustasid kalli kaasa und tütre (und ema, kuid J käest ei küsitud) ravikuurile saata. Kaanide ja klistiiri kätte. *muigab* Ei, tegelikult lihtsalt massaaže ja pärlivanne ja muud lõõgastavat kogema. Olen neile selle eest ülitänulik, tegelikult. Proua K kirjastusest juba "rõõmustas/hirmutas" mind lähiajal ootava tööpõlluga, nii et jah.
Elevust, elevust oleks vaja! Ei, tegelikult. Aga "Pisuhänna" võiks küll üle kaia jälle. Tuli korraga selline isu.
Eih. kT saabub varsti töölt. Vaja kulla mehekese kõhutäide valmis meisterdada ja siis loen Dontsova lõpuni ja siis... ilmselt laon oma varanduse laiali ja otsustan pimesi, mille järgmiseks ette võtan.
Issand, mulle meenusid veel Akunin ja Pelevin, kellega ma tutvust tahtsin teha. Niimoodi võib ennast ju lolliks lugeda!!! Õnneks ei viitsinud ma raamatukokku minna. Vedas.
Ohjah.
*longib köögi poole... ja siis tagasi*
Ega meil on ikka teisi ruume ka peale töötoa ja köögi. WC näiteks. Ja kaevumaja.
*lahkub uuesti köögi suunas, seekord lõplikult - selleks korraks*
Jõudsin just linnast tagasi. Viisin J jälle E juurde, kellel algas puhkus ning kes seetõttu rõemsasti lapselapse eest hoolitsemise esialgu nädalakeseks enese kanda võttis.
Vabadus ajab inimese pea päris hulluks kätte ja kohe ei teagi, mida peale hakata. Nii ma siis traalisingi pärast veel Apollos ja selle tagajärjel olen mitmesaja krooni võrra vaesem. See-eest aga on mul nüüd olemas Käbi Laretei "Keerised & jäljed", Robert Girardi "Vaporetto 13" ja Henning Mankelli "Palomuuri" - viimane jälle õõvastavate krimide sarjast. Lisaks veel padunaistekas "Do You Come Here Often?" ja !!! 6 !!! Asterixi koomiksit. Viimaste kohta ütlen ma küll, et "poisi jaoks ostsin, et ta tulevikus ka Helle Michelsoni vaimustavast tõlkest osa saaks", aga tegelikult *khm* loen neid ise suure mõnuga. Eks ma ju Harry Potteri raamatuid ka "poisi jaoks ostan". Jaa-jaa, tean, tean. Muuseas ei meeldi mulle üldse see üleskiitmine ja hüsteeria, mis Potteriga kaasnevad, aga jah, nõme oleks selles ju ka Rowlingit süüdistama hakata, eks ole. Pealegi, raamatud on päris mõnusad ja ma ootan kuuenda osa eestikeelset varianti üsna pikisilmi.
Aga jah, mõne psihh-psihhiaatri Aadu Kadaka jaoks oleksin ma oma lugemisvaraga vist päris huvitav eksemplar.
Ah jaa, paari pildi jagu tikkimisniiti, sutike aidat (sihuke tikkimiskangas) ja pakk nõelu on mul ka jälle olemas. Pean ma ju end nädalaseks sanatooriumis viibimiseks põhjalikult varustama. Eks ole, kT ja E otsustasid kalli kaasa und tütre (und ema, kuid J käest ei küsitud) ravikuurile saata. Kaanide ja klistiiri kätte. *muigab* Ei, tegelikult lihtsalt massaaže ja pärlivanne ja muud lõõgastavat kogema. Olen neile selle eest ülitänulik, tegelikult. Proua K kirjastusest juba "rõõmustas/hirmutas" mind lähiajal ootava tööpõlluga, nii et jah.
Elevust, elevust oleks vaja! Ei, tegelikult. Aga "Pisuhänna" võiks küll üle kaia jälle. Tuli korraga selline isu.
Eih. kT saabub varsti töölt. Vaja kulla mehekese kõhutäide valmis meisterdada ja siis loen Dontsova lõpuni ja siis... ilmselt laon oma varanduse laiali ja otsustan pimesi, mille järgmiseks ette võtan.
Issand, mulle meenusid veel Akunin ja Pelevin, kellega ma tutvust tahtsin teha. Niimoodi võib ennast ju lolliks lugeda!!! Õnneks ei viitsinud ma raamatukokku minna. Vedas.
Ohjah.
*longib köögi poole... ja siis tagasi*
Ega meil on ikka teisi ruume ka peale töötoa ja köögi. WC näiteks. Ja kaevumaja.
*lahkub uuesti köögi suunas, seekord lõplikult - selleks korraks*
Tellimine:
Postitused (Atom)
