...peaksin selle bloogi hoopis kustutama.
Mõt-te-tu.
Jumalaga.
30. nov 2006
Viimasel ajal...
...olen ma kuidagi loid ega tunne erilist vajadust omi mõtteid üles kribada. Pealegi on mu jutuveskile miski tõke ette vajunud ja väljendusoskus otsustas kah puhkuse võtta. Oi, õel ja vastik olen ma endiselt ja mõlgutan õelaid ja vastikuid mõtteid, aga maailmaga jagama neid ei kipu.
Mis maailma seisukohalt võttes on ju vaimustav.
Tegelikult tahan ma, et see ilge pime tatine aeg lõpuks otsa saaks ja hakkaks lund sadama. Mõtlesin siin, et kui ma täna jõulueelse suurpuhastusega algust teen, et siis äkki... et siis päkapikud näevad, kui tubli ma olen, ja mõjutavad natuke lumemöldreid. Igatahes püüan endale juba pool tundi elu sisse ajada ja Mittesoovikontserdi viisiketas on kah vastavale meeleolule lülitunud, joodeldades porgandihäälel: "Hei hoo, hei hoo, käib töö ja vile koos...!" Kui nüüd vaimu valmisoleks nõtra liha ka nakataks, võiks pihta hakata. Liiatigi veel seetõttu, et homme tuleb ette Tartu-sõit.
Igasugu segaduste tõttu isiklikes eludes toimub seal väike sünnipäeva tähistamine (kuigi tegelikult saab järjekordne aastaring täis alles ülejärgmisel nädalal), lisaks veel ka üks pisike, armas kokkusaamine. Viimase suhtes on mul küll teavaid kahtlusi - noh, et kas minusugune depressiivik üldse peaks sinna minema.
Ohhh, need kompleksid.
Mingi tagasilöök on toimunud. Motivatsioon on kadunud ja ma vajun jälle musta auku. Tiksun küll ja liigun kah, aga muu maailm mind eriti ei huvita. Mootor töötab pooltuuridel.
Ah, olgu peale. Köögikapid ootavad.
Lugemiseni.
Mis maailma seisukohalt võttes on ju vaimustav.
Tegelikult tahan ma, et see ilge pime tatine aeg lõpuks otsa saaks ja hakkaks lund sadama. Mõtlesin siin, et kui ma täna jõulueelse suurpuhastusega algust teen, et siis äkki... et siis päkapikud näevad, kui tubli ma olen, ja mõjutavad natuke lumemöldreid. Igatahes püüan endale juba pool tundi elu sisse ajada ja Mittesoovikontserdi viisiketas on kah vastavale meeleolule lülitunud, joodeldades porgandihäälel: "Hei hoo, hei hoo, käib töö ja vile koos...!" Kui nüüd vaimu valmisoleks nõtra liha ka nakataks, võiks pihta hakata. Liiatigi veel seetõttu, et homme tuleb ette Tartu-sõit.
Igasugu segaduste tõttu isiklikes eludes toimub seal väike sünnipäeva tähistamine (kuigi tegelikult saab järjekordne aastaring täis alles ülejärgmisel nädalal), lisaks veel ka üks pisike, armas kokkusaamine. Viimase suhtes on mul küll teavaid kahtlusi - noh, et kas minusugune depressiivik üldse peaks sinna minema.
Ohhh, need kompleksid.
Mingi tagasilöök on toimunud. Motivatsioon on kadunud ja ma vajun jälle musta auku. Tiksun küll ja liigun kah, aga muu maailm mind eriti ei huvita. Mootor töötab pooltuuridel.
Ah, olgu peale. Köögikapid ootavad.
Lugemiseni.
24. nov 2006
Kutse
J sai kutse, milles teda teavitati sellest, et ühel teataval pikasukaplikal oleks "iupe ia meel" näha J-d "Tallina Linaaalis surel iõulupeul", kus saab olema ""Pipi" edeendus. Rietus: mis ise tahade".
Mõnus. Ja armas. Viimati käisime me kT leivaisa(de) poolt korraldet jõulupeol siis, kui jõmm oli kahene, sest pärast seda on ta suutnud end just õigeks ajaks tõppe rihtida. Aga no see üks kord jääb ka igaveseks ajaks igavesti tulikirjas Maailma Annaalidesse üles tähendatud.
Tookord toimus jõulupidu Salmes ja lastele näidati "Helepunast lillekest" variatsioonidega. Ainus häda oli see, et saalis oli lapsi igas vanuses ja nooremate laste jaoks oli etendus ilmselgelt liiga pikk. Meie omagi jälgis algul huviga, siis aga väsis ja keskendus kahele õhulises liblikakostüümis tütarlapsele. Üle pimeda saali ja laval toimuva hakkasid kostma J melanhoolse alatooniga nõudlikud huiked: "Libikad! Kus on? Libikad!" Ühel hetkel läks lava pimedaks ja põlema jäi ainult lõket kujutav lamp, mispeale meie poiss lajatas: "Tuli kundu!", kahe vanema õe tüli peale aga pahandas valjult: "Tohoh, ei kakle!"
Eks häda oli ka selles, et pidu algas kell kaksteist, J-l aga oli see tavaliselt lõunauinaku alustamise aeg ja ta oli lihtsalt väsinud. Jõuluvanale oli ta lubanud oma repertuaarist vähemalt kolm laulu ette kanda, tegelikkuses aga põrnitses taati altkulmu nagu oma kõige vihasemat vaenlast ega kõssanud silpigi, surus kingipaki vastu kõhtu ja tegi minekut. Igatahes magas ta juba enne, kui me koju jõudsime.
Ega ma kardagi, et ta nüüd üle Linaaali kisama pistab - vanem ka juba ja. Aga jõuluvana jaoks peab hakkama luuletusi otsima.
Lugemiseni.
P.S. Tänase päeva soundtrack'iks on kunagi kümmekonna aasta eest sõbranna Annalt saadud duubel jõululauludega. Jah, ka mina, Brutus.
Mõnus. Ja armas. Viimati käisime me kT leivaisa(de) poolt korraldet jõulupeol siis, kui jõmm oli kahene, sest pärast seda on ta suutnud end just õigeks ajaks tõppe rihtida. Aga no see üks kord jääb ka igaveseks ajaks igavesti tulikirjas Maailma Annaalidesse üles tähendatud.
Tookord toimus jõulupidu Salmes ja lastele näidati "Helepunast lillekest" variatsioonidega. Ainus häda oli see, et saalis oli lapsi igas vanuses ja nooremate laste jaoks oli etendus ilmselgelt liiga pikk. Meie omagi jälgis algul huviga, siis aga väsis ja keskendus kahele õhulises liblikakostüümis tütarlapsele. Üle pimeda saali ja laval toimuva hakkasid kostma J melanhoolse alatooniga nõudlikud huiked: "Libikad! Kus on? Libikad!" Ühel hetkel läks lava pimedaks ja põlema jäi ainult lõket kujutav lamp, mispeale meie poiss lajatas: "Tuli kundu!", kahe vanema õe tüli peale aga pahandas valjult: "Tohoh, ei kakle!"
Eks häda oli ka selles, et pidu algas kell kaksteist, J-l aga oli see tavaliselt lõunauinaku alustamise aeg ja ta oli lihtsalt väsinud. Jõuluvanale oli ta lubanud oma repertuaarist vähemalt kolm laulu ette kanda, tegelikkuses aga põrnitses taati altkulmu nagu oma kõige vihasemat vaenlast ega kõssanud silpigi, surus kingipaki vastu kõhtu ja tegi minekut. Igatahes magas ta juba enne, kui me koju jõudsime.
Ega ma kardagi, et ta nüüd üle Linaaali kisama pistab - vanem ka juba ja. Aga jõuluvana jaoks peab hakkama luuletusi otsima.
Lugemiseni.
P.S. Tänase päeva soundtrack'iks on kunagi kümmekonna aasta eest sõbranna Annalt saadud duubel jõululauludega. Jah, ka mina, Brutus.
23. nov 2006
Looduslikud pühapaigad
Ja allkirju muudkui koguneb.
Üldiselt ma suur allakirjutaja ei ole. Igasugu netikampaaniad jätavad mind üsna ükskõikseks. Aga siin on vähemalt tegemist asjaga, millest ma tõesti hoolin.
Ei, ega ma hoolin paljudest asjadest veel, aga reeglina suudab pessimist minus seljatada optimisti. Seekord aga on nad päris võrdsed. Loodame, et sellest on kasu, et see ei võrdu tühja tünni karjumisega.
Üldiselt ma suur allakirjutaja ei ole. Igasugu netikampaaniad jätavad mind üsna ükskõikseks. Aga siin on vähemalt tegemist asjaga, millest ma tõesti hoolin.
Ei, ega ma hoolin paljudest asjadest veel, aga reeglina suudab pessimist minus seljatada optimisti. Seekord aga on nad päris võrdsed. Loodame, et sellest on kasu, et see ei võrdu tühja tünni karjumisega.
22. nov 2006
Eskapism ruulib täiega
Lugesin täna triangli bloogi ja sihuke meeleolu tekkis...
Samas paneb mind mõneti mõtlema tõsiasi, et sellelt pildikeselt - väike katusekorter, üle seinte ulatuvad raamaturiiulid, suur tugitool, kamin, kohvitass, kass, koer ja akna taga ulguv tuisk - puudub kõik muu, mis minu ellu kuulub. Ei meest, ei last. Ainult mina. Ja vaikne muusika.
Mis see siis on? Depressioon, tähendab rahulolematus oma olukorraga, tähendab valed valikud, tähendab valesti elatud elu?
Kas ema, kes pereelust puhkust soovib... Olen ma normaalne? Võib-olla on asi lihtsalt selles, et ma mõtlen liiga palju? Oi, seda, et mul on äge fantaasia, tean ma hästi. Ja ometi ei suuda ma tagasi suruda servapidi hinge hiilivat kahtlust, kas ma ikka olen nii hea ema? Kas ma üldse kõlban emaks? Aeg-ajalt ma kahtlen selles. Lastega ei käi õpetust kaasas, ma tean. Emaks ei koolitata kusagil. Selleks kasvatakse.
Sest elu oleks liiga lihtne ja igav, kui kõik oleks ette valmis. Aga ometi ajab mu oskamatus mulle mõnikord hirmu peale. Laps on nii õrn ja talle on nii kerge viga teha...
Ohjah.
Homme... nojah, homme ootab mind ees üks kohtumine. Mis asjus ja kuidas läks, sellest hiljem. Võib-olla.
Samas paneb mind mõneti mõtlema tõsiasi, et sellelt pildikeselt - väike katusekorter, üle seinte ulatuvad raamaturiiulid, suur tugitool, kamin, kohvitass, kass, koer ja akna taga ulguv tuisk - puudub kõik muu, mis minu ellu kuulub. Ei meest, ei last. Ainult mina. Ja vaikne muusika.
Mis see siis on? Depressioon, tähendab rahulolematus oma olukorraga, tähendab valed valikud, tähendab valesti elatud elu?
Kas ema, kes pereelust puhkust soovib... Olen ma normaalne? Võib-olla on asi lihtsalt selles, et ma mõtlen liiga palju? Oi, seda, et mul on äge fantaasia, tean ma hästi. Ja ometi ei suuda ma tagasi suruda servapidi hinge hiilivat kahtlust, kas ma ikka olen nii hea ema? Kas ma üldse kõlban emaks? Aeg-ajalt ma kahtlen selles. Lastega ei käi õpetust kaasas, ma tean. Emaks ei koolitata kusagil. Selleks kasvatakse.
Sest elu oleks liiga lihtne ja igav, kui kõik oleks ette valmis. Aga ometi ajab mu oskamatus mulle mõnikord hirmu peale. Laps on nii õrn ja talle on nii kerge viga teha...
Ohjah.
Homme... nojah, homme ootab mind ees üks kohtumine. Mis asjus ja kuidas läks, sellest hiljem. Võib-olla.
19. nov 2006
*kihistab hüsteeriliselt*
Anu kiikas oma otsisõnu ja sellest inspireerituna tegin sedasama. Mhmh.
"kristjan kasearu" ja "hamleti lühikokkuvõte".
Miks ma ei imesta?
Aga nüüd lähen ma jõmmi ja E-ga mere äärde jalutama. kT põõnab alles, nii et maa must.
Tuleb jaht või ei tule, ma küsin?
Lugemiseni.
"kristjan kasearu" ja "hamleti lühikokkuvõte".
Miks ma ei imesta?
Aga nüüd lähen ma jõmmi ja E-ga mere äärde jalutama. kT põõnab alles, nii et maa must.
Tuleb jaht või ei tule, ma küsin?
Lugemiseni.
17. nov 2006
Mh, ma ütlen
Pagana Bloglines üllitab mu kribatisi viimasel ajal kahekümne viie kaupa - lisaks veel omal vabal valikul. Nagu valitud teosed või midagi.
Mh.
Kust ma tean? Mul on oma spioonid. :P
Mh.
Kust ma tean? Mul on oma spioonid. :P
Päikesekiir keset hallust
Jõmm on juba nädal aega puuslakiga kodune olnud. Paugub nagu pakane aiateibas. Tervekssaamise kohta lootust avaldama ei hakka - ei taha ära sõnuda.
Igal juhul pakkus J mulle täna hommikul kurgukommi - teate küll, on sihukesed, eukalüptiõli on nende tavaliseks komponendiks. Aga ääretult armas oli, kui ta kommi eelnevalt paberist lahti kruttis, teatades ise asjalikult: "Tõelised mehed võtavadki kommi naise jaoks paberist välja!"
*on ikka üks heldinud kanaema, midagi pole parata*
Igal juhul pakkus J mulle täna hommikul kurgukommi - teate küll, on sihukesed, eukalüptiõli on nende tavaliseks komponendiks. Aga ääretult armas oli, kui ta kommi eelnevalt paberist lahti kruttis, teatades ise asjalikult: "Tõelised mehed võtavadki kommi naise jaoks paberist välja!"
*on ikka üks heldinud kanaema, midagi pole parata*
15. nov 2006
Liiga vara hõiskasin
Sant on sant on sant on sant.
Pea lõhub. Poiss on haige. Ise olen haige. Töö tahab tegemist, aga mitte keegi ei tee. Ei taha. Ei ole tuju. Mõte ei jookse.
Kõik on hall ja hämar. Ja valgust ei ole näha.
Pea lõhub. Poiss on haige. Ise olen haige. Töö tahab tegemist, aga mitte keegi ei tee. Ei taha. Ei ole tuju. Mõte ei jookse.
Kõik on hall ja hämar. Ja valgust ei ole näha.
12. nov 2006
Aga kallis rahvas...
...kas teile on kunagi öeldud, et ma olen tore, leebe ja hea inimene? Eksole? Kust te siis selle pöörase mõtte endale pähe olete võtnud???
Tegelikult peaksin pausi tegema. Mul on praegu iseendaga tegemist küllalt, miska ma olen tundlikum kui tavaliselt ja ärritun tühiasjade peale.
Saab maailm natuke puhata.
Lugemiseni.
Tegelikult peaksin pausi tegema. Mul on praegu iseendaga tegemist küllalt, miska ma olen tundlikum kui tavaliselt ja ärritun tühiasjade peale.
Saab maailm natuke puhata.
Lugemiseni.
11. nov 2006
Ei no ausalt...
...eksole.
Ma pole praegu tasemel, et siin argumenteeritult jaurama hakata. Aga minu teise bloogi sisu teades oskate ehk isegi arvata, kummale minu poolehoid kuulub.
Õnneks leidub Tallinnas ka kohti, kust välja ei visata.
Ma pole praegu tasemel, et siin argumenteeritult jaurama hakata. Aga minu teise bloogi sisu teades oskate ehk isegi arvata, kummale minu poolehoid kuulub.
Õnneks leidub Tallinnas ka kohti, kust välja ei visata.
7. nov 2006
Jokk
Ma tahaksin ropusti öelda, kuid ma olen viisakas loomake (vähemalt avalikult), ja seetõttu jääb see tegemata. Aga minus tekib jõuetusetunne. Millal see inimestele pähe siristamine siin Täielises Eesti Wabariigis ometi kord lõpeb?
Nojah, selleks peaksid inimesed muutuma. Ja "kõik, mis pole keelatud, on lubatud"-mentaliteet niisamuti. "Muuda ennast, muutub maailm. Kasvõi natuke, kuid siiski sinu enda jagu," kirjutas kunagi Hando Runnel. Aga see on ilmselt tühi lootus.
Nojah, selleks peaksid inimesed muutuma. Ja "kõik, mis pole keelatud, on lubatud"-mentaliteet niisamuti. "Muuda ennast, muutub maailm. Kasvõi natuke, kuid siiski sinu enda jagu," kirjutas kunagi Hando Runnel. Aga see on ilmselt tühi lootus.
6. nov 2006
Täna...
...oli jälle vaikne päev: lumesadu, põlev kamin ja kuum kakao. Enne seda muidugi kiire linnaskäik. Kirjastusega sain ka asjad korda. Eks ma pabistasin muidugi, mida nad minuga teevad, aga ei midagi. Hoopis kindel tähtaeg võeti maha. Teen nii kiiresti, kui jõuan. Ja vahepeal toksin natuke ühe noorteka seitsmendat osa. Vahelduse mõttes. Sest ka seda juba oodatakse.
Ma ei taha midagi ära sõnuda - ptüi-ptüi-ptüi - sellepärast ei hakka oma praegust olukorda ei kiitma ega laitma. Ütlen ainult niipalju, et otsisin abi. Ja sain ka. Maailm hakkab (kuigi flegmaatilise teo kiirusel)värve omandama. Vaatame. Elame. Püüame hakkama saada. Praegu tegelen asjaga, mille nimi, nagu ma teada sain, on comfort reading: lektüüriks on järjekordselt Kitzbergi "Külajutud". Freud avita.
Ma ei taha midagi ära sõnuda - ptüi-ptüi-ptüi - sellepärast ei hakka oma praegust olukorda ei kiitma ega laitma. Ütlen ainult niipalju, et otsisin abi. Ja sain ka. Maailm hakkab (kuigi flegmaatilise teo kiirusel)värve omandama. Vaatame. Elame. Püüame hakkama saada. Praegu tegelen asjaga, mille nimi, nagu ma teada sain, on comfort reading: lektüüriks on järjekordselt Kitzbergi "Külajutud". Freud avita.
4. nov 2006
Täna...
...on just selline laupäev, nagu mulle meeldib. Vaikne ja rahulik. Olen ainult süüa teinud ja tikkinud. J-t ja E-t on täna koju oodata, nii et varsti läheb saunakütmiseks... Köögilaual lõhnab jumalik õunakook, selline patuselt rammus: õunad, suhkur ja kaneel kahe lehttainakihi vahel. Mmmm.
Milline eskapistlik idüll.
Milline eskapistlik idüll.
Mida ma ikka...
...seletan, kui leidub inimesi, kes seda minust palju paremini oskavad.
Jutt jumala õige.
Jutt jumala õige.
3. nov 2006
Kommentaar...
...saatele "Top 10": Lenk on ikka rämedalt nilbe taat. Aga mul on kuri kahtlus, et ta ise on selle üle väga uhke.
*mõtleb pingsalt, kas liigitada seesinane ülestähendus hoopis uue sildi alla*
Aga ei, siiski mitte. Kuigi ainus väljend, mis mulle seda üle lugedes pähe torkas, oli "Rrrrõuhh! Õkh-uung!"*
_____________________________________
*lugege Iko Marani "Jassi"
*mõtleb pingsalt, kas liigitada seesinane ülestähendus hoopis uue sildi alla*
Aga ei, siiski mitte. Kuigi ainus väljend, mis mulle seda üle lugedes pähe torkas, oli "Rrrrõuhh! Õkh-uung!"*
_____________________________________
*lugege Iko Marani "Jassi"
Haa
Nüüd siis leitakse siiakanti tee ka otsinguga "usuõpetuse vastu". Eks ma olen sel teemal sõna võtnud ka. Usutaganeja nagu ma olen.
Millegipärast pistis mu peas praegu kriiskama Pirita kloostri abtiss: "Pooge ta risti! Tõmmake rattale!" Oi ei, ega see asi nüüd nii hull ka pole ja ega ma endast nii hästi ka arva. Mu ajul on lihtsalt see kiiks, et ta alatasa mingeid seoseid leiab minu mõtete ja eesti filmikunsti varasalve vahel ning neist kõikvõimatuid mälupilte produtseerib. Nii et palun kergemat karistust.
Millegipärast pistis mu peas praegu kriiskama Pirita kloostri abtiss: "Pooge ta risti! Tõmmake rattale!" Oi ei, ega see asi nüüd nii hull ka pole ja ega ma endast nii hästi ka arva. Mu ajul on lihtsalt see kiiks, et ta alatasa mingeid seoseid leiab minu mõtete ja eesti filmikunsti varasalve vahel ning neist kõikvõimatuid mälupilte produtseerib. Nii et palun kergemat karistust.
2. nov 2006
Hommikupooliku kokkuvõte:
1. Käisin vereanalüüsil. Kuna J hommikul kurtis, et kuidagi väsinud on, jäi ta lasteaeda viimata, seetõttu pidin ta endaga kaasa võtma. Ei, poisil oli põnev, ausalt. Jumal, emmel ju võetakse verd! Kes seda enne näinud on. Ja sebiski laborandil jalus, vaat et pistis pea kaenla alt läbi, et paremini näha, kuidas nõela torgatakse.
Aga ei, poisi auks tuleb öelda, et ta tegi mulle pärast pai, kiitis, et ma olen tubli emme, ja lubas mulle poest kommi osta, et ma kõik ära kannatasin ja et ma selle kogemuse nüüd ära unustaksin.
Armas.
2. Elekter käis ära. Kui me koju jõudsime, oli kõik tumm ja külm. Ja mina, kes ma olin söömata (sest ei tohtinud ju) ja kohvi joomata... GRR! Näljane oravake, kes pole oma hommikust kohvilaksu kätte saanud... hea küll, temaga saab veel toime, aga näljane oravake, kes pole oma hommikust kohvilaksu kätte saanud ja lisaks avastab, et vahepeal on selle kättesaamisele tekkinud täiendavaid takistusi - uskuge mind, no ta ei ole leebe ja lahke olevus, kohe mitte ei ole.
Tõelise Soodaefektiga Blondiini vahemärkus: Aga nüüd on elekter tagasi!
oravakese kategooriline imperatiiv: Kõtt!!!
Täis kõhul on muidugi see halb omadus, et see ajab koleda une peale. Isegi kohv ei aita.
*haigutab, kattes suu viisakalt sabaga*
Lugemiseni.
Aga ei, poisi auks tuleb öelda, et ta tegi mulle pärast pai, kiitis, et ma olen tubli emme, ja lubas mulle poest kommi osta, et ma kõik ära kannatasin ja et ma selle kogemuse nüüd ära unustaksin.
Armas.
2. Elekter käis ära. Kui me koju jõudsime, oli kõik tumm ja külm. Ja mina, kes ma olin söömata (sest ei tohtinud ju) ja kohvi joomata... GRR! Näljane oravake, kes pole oma hommikust kohvilaksu kätte saanud... hea küll, temaga saab veel toime, aga näljane oravake, kes pole oma hommikust kohvilaksu kätte saanud ja lisaks avastab, et vahepeal on selle kättesaamisele tekkinud täiendavaid takistusi - uskuge mind, no ta ei ole leebe ja lahke olevus, kohe mitte ei ole.
Tõelise Soodaefektiga Blondiini vahemärkus: Aga nüüd on elekter tagasi!
oravakese kategooriline imperatiiv: Kõtt!!!
Täis kõhul on muidugi see halb omadus, et see ajab koleda une peale. Isegi kohv ei aita.
*haigutab, kattes suu viisakalt sabaga*
Lugemiseni.
1. nov 2006
Meie kassidel...
...on kätte jõudnud karmid ajad. Välja minema nad eriti ei kipu enam, eelistavad sooja tuba, veel parem on, kui just on sauna köetud - siis on mõnus ennast saunalavale välja sirutada, üks ühte, teine teise otsa. Ärge naerge midagi - katseliselt on kindlaks tehtud, et Joosep lahkub saunast alles siis, kui temperatuur ligineb kuuekümnele kraadile. Ja kui saun uuesti maha jahtuma hakkab, on kassid jälle platsis.
Hull lugu on sellega, et aknalauad kipuvad nüüd lume all olema, aga see on ju libe. Kassi küüned teadupärast plekki ei haaku, aga kuna nad on harjunud tuppa tulema läbi akna, siis kuuldub nüüdsel ajal pidevalt plekikolinat ja mütsatusi. Omamoodi koomiline vaatepilt on küll, kui nad, silmad keskendumisest punnis, libedale aknalauale püsima jääda püüavad. Kui hästi läheb, õnnestub esikäppadega aknaraami haakuda ja ennast, tagumik uppis, edasi udida. Siis ripub akna küljes pikk ja peenike vorst, vahel kaks - üks kirju, teine valge.
Reeglina on Joosep kohmakam, Marta kergem ja osavam. Seda, kui kähku ja elegantselt ta käpa ümber lahtise akna raami lööb ja ennast libedat aknaplekki mööda tuppa veab, peab ise nägema, adekvaatselt kirjeldada ma seda ei oska.
Praegu puukisid ennast täis ja keerasid uuesti magama. Eks see veerandtund külmas ja märjas looduses väsitas ja jättis oma jälje.
Hull lugu on sellega, et aknalauad kipuvad nüüd lume all olema, aga see on ju libe. Kassi küüned teadupärast plekki ei haaku, aga kuna nad on harjunud tuppa tulema läbi akna, siis kuuldub nüüdsel ajal pidevalt plekikolinat ja mütsatusi. Omamoodi koomiline vaatepilt on küll, kui nad, silmad keskendumisest punnis, libedale aknalauale püsima jääda püüavad. Kui hästi läheb, õnnestub esikäppadega aknaraami haakuda ja ennast, tagumik uppis, edasi udida. Siis ripub akna küljes pikk ja peenike vorst, vahel kaks - üks kirju, teine valge.
Reeglina on Joosep kohmakam, Marta kergem ja osavam. Seda, kui kähku ja elegantselt ta käpa ümber lahtise akna raami lööb ja ennast libedat aknaplekki mööda tuppa veab, peab ise nägema, adekvaatselt kirjeldada ma seda ei oska.
Praegu puukisid ennast täis ja keerasid uuesti magama. Eks see veerandtund külmas ja märjas looduses väsitas ja jättis oma jälje.
Tellimine:
Postitused (Atom)
