Edaspidi...

...leiate mind siit: oravake.wordpress.com. Kui ma välja mõtlen, kuidas kogu bloog sinna üle kolida, siis kaotan selle siin päris ära. Blogger sakib sajaga! :(

Käsitööbloogi kannan ka sinna üle.

Ei, see on ikka...

...kohutavalt kaunis lugu:

Moon River, wider than a mile,
I'm crossing you in style some day.
Oh, dream maker, you heart breaker,
wherever you're going I'm going your way.
Two drifters off to see the world.
There's such a lot of world to see.
We're after the same rainbow's end -
waiting 'round the bend,
my huckleberry friend,
Moon River and me.

Henry Mancini/Johnny Mercer
"Hommikusöök Tiffany juures"

Sõnad leidsin siit. Paistab päris huvitav koht olema.

Aga nüüd aitab. Tolmurullid juba ülbitsevad, ma pean neile koha kätte näitama. Au revoir, mes amis!

On see nüüd hea...

...või halb, aga eilsest saati on meil Digi-TV. Enne elasime kaheksa kanaliga, nüüd on neid viis korda rohkem. Mnjah. Hea meel on mul igatahes BBC Prime'i ja Mezzo üle. Aga eks ta nüüd üks nuhtlus kaelas ole. Praegugi istusin, vaatasin 3+-i pealt "Lahutatud naiste klubi" ja elasin oma madalaid instinkte välja, selmet koristada ja üleüldse käituda nagu armastav pereema. Nojah, aga mis viga looderdada, kui mees on trennis ja laps sootuks vanaema man. (Jah, suure hädaga saime poisi niikaugele, et ta nõustus end mõneks päevaks oma ringrajast lahti rebima ja E juurde minema. Mul on tööd ka vaja teha ju, aga jõmm tahab ikka, et temaga tegutsetaks - kaarte ja Aliast mängitaks, puslesid kokku pandaks jne. Paari korraliku tööpäevaga saaksin raamatu valmis, jõmmiga jupitades ei jõua aga ei puile ega maile.)

Niisiis kuulan praegu telekast midagi, mille nimi on Beautiful Instruments - vabandust blondi aju pärast, aga ma tõesti ei tea, on see raadiokanal või mis. "Raadio" all ta igatahes on. Ja sealt tuleb muusika täpselt minu hingele - praegu näiteks vana hea "Raindrops Are Falling on My Head". Suurepärane.

Aga nüüd näeb päevakava ette koristamise, söögitegemise ja tõlkimise - just selles järjekorras. Ja õhtul ehk natuke kudumist.

Ollalaa!

*valsitaktis paremale ära*

Niisiis

Viimaste päevade märksõnad: kirjud piparkoogid, viineripirukad ja autoringrada.

Ma olen (vähemasti meeldib mulle mõelda, et ma olen) traditsiooniline koduperenaine ja seega teen piparkoogitaina ikka ise. Tavaliselt. Sel aastal ei teinud. Ise ka ei tea, miks, sest "Väikeses jõuluraamatus" leiduv ämma piparkookide retsept on tontima maitsva tulemusega. Enivei, sai hoopis ostetud tainas. Kirju tainas - pool klassikaliselt tumepruuni, pool valget. Ja ootamatult head, muredad ja maitsvad piparkoogid said! J vorpis neid teha, nii et silm sinine. Teha talle meeldib, söömine on juba teiste mure.

Sama lugu on viineripirukatega. Kuigi neid meeldib J-le lisaks tegemisele ka süüa. Igatahes mätsis ta mõnuga, algul tainast, pärast peitis miniviinereid tainasse ja pätsutas täitsa esinduslikud pirukad. Kui nii edasi läheb, võin söögitegemise varsti tema kätte usaldada. :P

Annaks jummal, nagu Piibeleht ütles.

Mis ringratta puutub, siis selle tõi J-le jõuluvana. Sihukese elektriga töötava. Poiss on nii pöördes, et juba kaks päeva pole muud teinudku kui autodega kimanud. Ja meie (E, kT und minu tagasihoidlik persoon) vahelduva eduga niisamuti. Piinlik on küll, aga tuleb tunnistada, et see haarab kaasa. Tekib sportlik huvi, et mitu ringi jõuad ära teha, enne kui masin rajalt välja lendab.

Ja nii me tiksume vaikselt uue aasta poole. Maiusevarud püsivad peaaegu puutumatuna, sest isegi J ei taha enam ei kommi ega küpsist. Oeh.

Aga nüüd ma lähen magama. Une-Mati keksib juba nerföösselt jalalt jalale ja kätsatab, et tal pole aega minu järele oodata. Olgu siis peale.

Head ööd!

Tänase päeva...

...parima tõdemuse au läheb J-le: "Ses mõttes on sellel aastal uue aasta tulek hea, et kevad on juba käes." Jajah, eks ta ole.

...

Jõuluööl käib ingel igas toas,
lendleb sääl ta küünlavalgusjoas.
Silmaga sa vaevalt teda näed,
siiski tunned, et ta soovib hääd.

Kuuseokstelt tõuseb jõuluhõng,
ingli juustes särab karralõng.
Paitab kaisukaru sinu peos,
räägib muinasjuttu unenäos.

Sängi heites veidi kurb on meel,
kuigi kuusk jääb tuppa kauaks veel.
Ärgates sa märkad, kuidas sääl
ingli juukseid läigib okste pääl.

Leelo Tungal/Olav Ehala

Rahulikke jõule teile!

Ma olen täiesti pahv

NB!!! Hoiatus: sisaldab vaba keelekasutust ja raevupurskeid, ei sisalda koherentseid mõttekäike.

Ausalt. Mis inimesed need on? "Jah, vaadake, proua kohtunik, ta küll kasutas meie last seksuaalselt, aga noh, tegelikult on ta väga tore inimene ja sellepärast palume talle mitte reaalset vanglakaristust määrata." ??? Nii või?

Vaesed lapsed.

Ma ei ole mitte kunagi mõistnud inimesi, kes sellises situatsioonis, kus nende last on ahistatud, pekstud ja vägistatud, asuvad kaitsma mitte oma last, vaid seda mölakat, kes sellega hakkama sai. Ja mind ei huvita ka konkreetsed üksikasjad. Minu püha veendumus on see, et lapsevanemad, kes oma last ei kaitse, ei ole väärt ema/isa nime kandma.

Ei, tõesti, ma ei saa aru! Inimese süü on kinnitust leidnud, tõendusmaterjal - pealegi sadistlik ja jälk - on olemas, aga ometi leitakse, et ta on tegelikult tore inimene. No kurat! Ma parem ei hakka kirjeldamagi, mida mina sellises olukorras tahaksin teha, sest te ei saaks öösel magada.

See on kohutav, kui palju on maailmas hingetuid inimesi. Nad on vaid tühipaljas kest, kelle ainus eesmärk elus on ise hästi oleskleda (ja selle all ei mõtle ma mitte olesklemist otseses tähenduses, vaid ka vaimset olesklemist). Ja kõige kohutavam on see, et säherdused inimesed lähevad läbi elu, jättes maha lugematul hulgal purunenud hingi. Osa neist paraneb, osa muutub samasuguseks hingetuks üle laipade minevaks eduihalejaks. Sihukeseks silmaklappidega olendiks, kelles mõtegi sellest, et miski võiks tema tavapärast oleskelu häirida - olgu või oma laps - tekitab ebamugavust ja pahameelt.

Ilus jõuluaegne teema, eksole. Aga vähemalt sain hingelt ära öelda.

Note to self: pole vaja igast saasta lugeda, siis vererõhk ei tõuse kah.

Pidu!

Esiteks lubage endale soovida head talve algust. Mis siis, et lumega on natuke nirusti. Ega tali taeva jää, nagu vanarahvas öelda on armastanud, ja vanarahvas teadupärast on üks tark ja nutikas rahvas.

Teiseks tõi jõuluaeg rõõmusõnumi. Kuna meie pere suurem möll langeb detsembrikuule (neli sünnipäeva, jõulud ja aastavahetus, lisaks jaanuari algusse jääv J sünnipäev), võite isegi arvata, et ämblik juba üsna varakult rahakotis võrku kuduma hakkab. Ja nüüd teatati mulle kirjastusest, et plaanis on välja anda Poirot' lühijuttude kogumik, kuhu läheb sisse ka minu 21-kordne töö ja vaev. Suurepärane.

Elame veel.

Aga nüüd ma lähen kuuske ehtima. Eile maalt saadeti. J kibeleb ja kibeleb ega anna kuiski rahu. Arusaadav ka.

Tänase päeva...

...tõdemused:

1) J joob praegu palju - kibuvitsateed ja jõhvikamahla ja vett jne - mistõttu trilpab päevas ikka hea mitu korda tihedamini WC vahet kui tavaliselt. Järjekordselt tretilt naasnud, puges ta tagasi diivanile, toetas lõua rusikale ja lausus: "Mul on ikka seda Prostamol Unot vaja, siis jääb see jooksmine vähemaks."

2) Jõul on jõul, aga minul ei ole veel nii palju jõudu, et kellukesi ja muud nänni üles riputada. Uksepärjast rääkimata. Või mis jõudu - tahtmistki ei ole. Aga vähemalt on maja enam-vähem koristatud. Tolmuvabad riiulid ja lambikuplid ning pestud põrandad on isegi suur saavutus (jah, mustematel aegadel pidin põranda pühkimisekski kaks päeva hoogu võtma) ja palju põlevaid küünlaid tekitab samuti piisavalt meeleolu.

Ooda nüid

Te võite mulle väita, et UFO-d on olemas, te võite mulle väita, et Lenin oli seen, te võite mulle väita mida iganes - ma kehitan õlgu ja vastan, et võib-olla, aga võib-olla ka mitte. Aga kui "Seitsmeste uudiste" reporter väidab (täies kindlas usus, et nii ongi), et uue Sakala keskuse pooldajate ridades olekut on oma allkirjaga kinnitanud ka "keeleteadlane Uku Masing"...

???

Vabandust, aga kes meist *piiks* on?

Ah jaa...

...õigus küll: ma olen nüüd punapea, muide. Juba laupäevast saati. Kuna esmakordselt oma pika elu jooksul, siis nõuab asi pisut harjumist, aga päris pole viga.

...

Laps magab ja inglid lendavad läbi toa...

Numa'itia

Ma pean Midsomeri vaatamisele lõpu tegema. Ma pean üleüldse telekavaatamisele lõpu tegema. Eile nähtud kuuseuudis, kus keegi vanaproua mokaotsast poetas, et "Eestlaste õige jõulupuu on ikka kuusk!" kombinatsioonis inspektor Barnaby tegemiste vaatamisega päädis unenäoga, milles toosama Barnaby mõtlikult kuuseoksa näppides teatas: "Congratulations, Billy, you solved your first murder-case!" Jumala eest! Inglise keeles veel pealegi. Ma'itia, kui inime juba ingliskeelseid unenägusid hakkab nägema, on asi ikka väga tõsine.

Täitsa mure

Jõmmi kõrv teeb talle vist päris haiget. On teine nii õnnetu ja tahab minu lähedal olla kogu aeg. Praegu ta küll magab - juba kolmandat tundi - ja õhkab kuuma nagu reheahi. Üles äratada kah ei raatsi last, et rohtu saaks anda.

Ja-jah, "ärgake, aeg on unerohtu võtta!"

Tegelt pole üldse naljakas. Mure on hoopis. Peab talle ikka rohu ära andma.

Peaaegu Odüsseia

1. reedel lasteaia juubelipeol luuletus loetud - linnuke
2. laupäeval LLS-i tunnis käidud - miinus
3. laupäeval kT leivaisa jõulupeol käidud - miinus
4. laupäeval LLS-i jõulupeol käidud - miinus
5. terve laupäevase päeva E juures haiget last põetatud - linnuke
6. täna Lastehaiglas valvekõrvaarsti juures käidud - linnuke
7. viimaks koju jõutud - linnuke
8. kõhtu koristatud (tegusõnast "korisema") - linnuke
9. plaanitud hakata kohemaid süüa tegema - linnuke

Nii see läks.

Tänase päeva...

...(Mitte)soovikontserdi looks on Simple Mindsi "Don't You (Forget About Me)". Ja kõik ikka sellepärast, et ma vaatasin seda filmi. Tegelikult näidati seda laupäeva öösel vastu pühapäeva, aga siis olin ma kole unine, miska kT selle minu jaoks üles võttis.

Ma ei tea, millega see seotud on - jõuluajaga vist, kuigi väljas just eriti jõulune olek ei ole - aga mind tabas jälle nostalgii. Täielikult. Ajamasin tegi VUUUUUFFFFFFFF! ja ma olin jälle viieteistkümne aastane ning esimest korda tõsiselt armunud. Oo need magusad hetked! Sööklas sai ikka piilutud, mis nägu südamevalu teeb, kui märkab, ja siis südant põksutatud ja roosadel pilvedel hõljutud, kui sai tabatud hetk, mil noorsand silmanurgast vastu piilus. Ja-jah, ma olin sihuke usin, kasin ja puhta põllekesega, kompleksides vaevlev natuke ülekaaluline plika, kes kuidagi ei suutnud uskuda, et tunne on vastastikune. Ega südamevalugi mingi plikademurdja ei olnud, aga tal olid maru armsad silmad ja ta mängis klaverit nagu noor jumal.

Või siis nn nääriballil, kus sai koos sõbrannadega niheletud ja oodatud, kas õnnistab või mitte, ja kui õnnistas... Paul Youngi "Every Time You Go Away" toob mulle siiani kananaha ihule. Ja Madonna. Duran Duran. Tina Turneri "Private Dancer" ja "We Don't Need Another Hero". Foreigneri "I Want to Know What Love Is", A-Ha "Take On Me", Lionel Richie "Say You, Say me". Tears For Fears. Kool and the Gang.

Ohh, olid ajad!

*ohkab ovavake ja paneb pvoteefid veeklaafi*

Edit: Tegelikult tean küll. Süüdi on tema. Näinuks ma seda filmi esmakordselt selle ilmumisaastal, olnuksin omadega täitsa läbi, aga praegu... meenutas ta mulle lihtsalt vanu mälestusi.

Ulguda tahaks

Hundi moodi, koon vastu kuud. A kuud netu ja ma p'le hunt kah.

My mood is a f-ing roller-coaster. If you pardon me french.

Ehh. Lähen toon parem posti ära. Viis päeva pole viitsind kastini kõndida. Pikk maa kah. Tervelt nelikümmend meetrit.

Masendav

Täna tõotab tulla vilets päev. Poiss jaurab ja minu tuju on allpool nulli. Ebakindlus, vana vaenlane, järab mu säärekondi kallal, ja kompleksid (üsna mitu) on talle seltsiks. Pidusöök.

Kallis kaasa...

...kinkis mulle tänase päeva puhul filmi. What can I say? I luuuuuurve JD!

Õhtul ootab mind ees mõnus vaatamine.

Sssa sssüda!

Ega ma ise kah ei usu, et ma selle lõpuni vaatasin. Ah, ega ta väga hull ei olnudki. Lapsepõlv tuli meelde. Amitabh Bachchan ja Dharmendra ja Hema Malini ja "Seeta ja Geeta" ja "Diskotantsija"... Ohh, olid ajad. Praegu mõtlen ja naer tuleb peale. Aga ometi on minus alles üks osa, mis aeg-ajalt naudib neid lihtsameelseid filmikesi.

Aga nüüd head ööd. Ma pean hommikul värske välja nägema. Ja ilus ka.*
_______________________________
* Allikas: sojuzmultfilm "Vanja Pioneeride paleest".

Jõul tuleb

Mul on kinnisidee: teha tänavu jõuludeks ahjuhane õunte ja mustade ploomidega.

Jeerum.

Aga igal juhul on sissejuhatus jõuludesse täna: ahjupraad ja kapsad. Ja jumala eest, mul on jõulutunne sees. :) Liiategi nõudis J jõululaulude plaati kuulata, nii et meie tares rokib jõul täna täiega.

Jeeeeeeeee!

*"Aisakella" ümisedes vasakule ära... ja tagasi*

P.S. Ma loodan südamest, et "Ohtlik lend" ikka edasi läheb. Üks vaadatav asi oli üle tüki aja.

*tagasi vasakule ära*

Jõud lõpeb, ei jaksa enam

Huvitav

Nii mitmedki on kirjutanud oma lastest ja advendikalendritest (nt triibik ja triin). Loen ja loen ja minus hakkab tasapisi süvenema tunne, et meie jõmm on selle koha pealt üle mõistuse imelik. Ma ei ole teda mitte kunagi juhendama pidanud... no okei, esimene kord vast sai seletatud, et iga päeva kohta käib üks luuk, vastav number peal. Aga igatahes ei mõtlegi J liigseid luuke lahti kangutada. Ikka ilusti järjekorras, nagu peab. Suisa kukununnu ju.

Õnneks muu koha pealt ta nii pai ei ole. "Õnneks" jah, sest ülipai laps tekitab minus kah hirmu. Kunagi, kui tädi pere veel Viljandis elas, käisid nende naabreil suviti lapselapsed külas ja tädi jõmmid kutsusid neid ikka oma hoovile mängima. Tavaliselt oli seal paras seltskond koos, teiselt poolt naabri lapsed ja paar maja edasi elavad kolm venda ja... Kisa ja mürgeldamist taevani, ühesõnaga. K-l ja G-l olid pidevalt põlved lõhki või kusagil mõni sinikas või muhk otsaees. Aga naabri-Oskari kaks pojatütart istusid viksilt ja viisakalt tsemendist valatud muruäärisel, põlved koos ja käed süles. Siis tädi ikka ohkas mõnikord ja ütles pead vangutades, et: "Minu omad on ikka hullud küll, aga parem olgu sellised kui et istuvad nurgas ja ei räägi ka."

Ärge saage minust valesti aru. Pai peab laps ikka olema, aga mitte ära kästud-keelatud ja maa sisse tambitud, stiilis "lapsi peab olema näha, aga mitte kuulda". Sellistest hakkab mul lihtsalt kahju.

Äh!

Poiss jälle tõbine. Köhatab, nohutab ja palavikutab. Kodunädal on kindlustatud. Reedeks peab jõmm ordnungis olema, sest lasteaia juubelil vaja etelda. Ja laupäeval on jõulupeod. Ja kingi on talle vaja vaadata, sest vanad ei lähe seebiga kah mitte jalga (ma parem ei mainigi, et need said ostetud eelmisel aastal samal ajal ja evisid kahe numbri jagu kasvamise ruumi). Ja endale oleks kingi vaja. Ja oleks vaja otsustada, kas minna esmaspäeval *piiks* jõulupeole, kuhu kT kutse sai, ja saata lasteaia jõulupeole vanaema, või mitte minna ja minna ise? Tõnis Mäge tahaks kah kuulata, ma pole tat elusast peast kohanudki varem. Vist. Igatahes praegu ei meenu.

Nutt ja hala, ma ütlen! Nutt ja hala!

Juhm iks juhm

Istun siin juba tükimat aega ega mõista, mis valesti on. Aga et on, seda väidab mu aju kaljukindlalt.

No ja siis jõuab umbes kahetunnise hilinemisega kohale teadmine, et hommikukohv on joomata.

Ma hakkan vist vanaks jääma.

*kõmbib kohvi tegema*

Pärlid sigade ees

Mina: "No kuidas on?"
kT: "Lühemad on. Vist. Ja ei tolkne."

Mhmh.

Juuksuris käisin, noh. Ja mõtlesin, et kui rahakott vastu peaks, käiksin seal vist kord nädalas. Peamassaaž on ikka padumõnus asi - mul jooksid surinad nagu väikesed soojad hiirepojad mööda jalasääri ja käsivarsi. Ja siis veel need lõhnad! Soengutugevdaja, mida ihujuuksur Marika mulle lõpetuseks pähe määris, lehkas nii isuäratavalt ananassi järele, et mul tekkis hullumeelne tahtmine iseennast ninast hammustada. Õnneks kõndisin siis juba Prisma riiulite vahel ja läheduses ei olnud ühtki tooli.*
__________________________________
* Ma ütlen teile juba n+1. korda, et lugege "Pipi Pikksukka"!

Nojah

Eks ta ole.

Kui päris aus olla, siis minul seisukoht puudub. Istekoht niisamuti. Meie peres niikuinii jõuluvana kui sellist ei käi, kingitused jäetakse trepile. Aga noh... kui mõtlema hakata, siis sihuke meerikalik Santa Claus ei istu mulle ka. Kui vanu eesti postkaarte vaadata, siis on jõuluvana seal hoopis teistsugusena kujutatud - mitte ümara taadina punases, valge kähar habe suus, vaid pika ja kõhnana (ja vitsakimp vöö vahel, aga see pole oluline, vist).

Aga ikkagi tahaksin koos J-ga päriselt Rovaniemis ära käia. Mis teha, ilmselt on minus siiski niipalju last säilinud, kes veel imedesse ja muinasjuttudesse usub.

Nimekiri

Tehtud:

1. triangelile film tagastatud ja temaga natuke kohvi und kommi manustatud - linnuke

2. Frank Sinatra plaat (duubel) ostetud - linnuke

3. Jutupaunaga kohtutud ja raamatud kätte saadud - linnuke

4. arsti juures käidud - linnuke

5. elus ja tervena ja päris rõõmsameelsena koju jõutud - linnuke

6. reedeks juuksurile aeg kinni pandud - linnuke

Issand, kui hea on kodus olla! No eile oli J-l trennipäev ja õhtul oli nihuke koerailm, et me maandusime E apartementi ega läinudki sealt enam ära, enne kui alles täna hommikul. Kasu oli sellest ka, sest ma jäin juba kella kaheksa ajal!!! magama ega kõssanud enne, kui E poole seitsme paiku hakkas ringi toimetama. Ja siis kah jõin voodis kohvi ja lebotasin poole kaheksani. Täielik nauding. Kodus peab mu silm juba enne kukke ja koitu särama lööma, sest söök on vaja valmis teha ja kT maast lahti kangutada, J-st rääkimata. Ja siis on vaja mehed riidesse saada (jah, kT kah) ja a) uksest välja saata või b) ennast kah riidesse toppida ja minna J-t lasteaeda viima. Buss väljub kell 8.05. Aga tormata mulle ei meeldi ja lisaks tahan ma ometi kõige selle juures rahulikult kasvõi veerand tundigi istuda ja kohvi juua.

Plaadimängijas paitab mu kõrvu Sinatra "Fly Me to the Moon". Mõnus.

Ütle nüüd!

Kuidas see ikka nii on, et mitu asja kuhjuvad ühele päevale? Nüüd on J-l valida, kas "Pipi" või Laste Loomingu Stuudio jõulupidu. Mõlemat korraga lihtsalt ei saa, sest etendus algab kell kaks, LLS-i pidu aga kell neli. Mis sest, et Vanalinna Muusikamajas, nagu eelmiselgi aastal. Ses mõttes, et Linnahallile lähedal. Mingi valemiga ei jõua jõmm kahe tunniga etendust ära vaadata, paki tarvis etelda ja siis veel riidesse panna ning uuele peole kihutada. Nüüd on siis võimalikud variandid: kas "Pipi" ja teise peo lõpp (mis pole sugugi kindel, sest me ei pruugi ka lõpuks mitte kohale jõuda) või ei mingit Pipit ja LLS-i pidu - sellest oleks poissi kahju ilma jätta, sest nad esinevad seal ju ja eelmisel aastal oli kõik imearmas. Aga Pipist kah kahju teda ilma jätta.

Ja just nagu sellest veel vähe oleks, on tal hommikul selle aasta viimane LLS-i tund ja teoorias peaks minuke sel päeval oma sünnipäevakülalisi võõrustama.

Mitte et ma tahaksin seda teha. Nii et pole halba ilma heata: mul on mõjuv põhjus kõrvalehiilimiseks. Pealegi sai seda juba tähistatud ka. Natuke. Ette. Aga mis siis.

Ohmaeiteagikohemissellestelustniimoodisaab!!!

Istun siin praegu...

...ja kuulan oma sünnipäevakinki - Katrin Mandeli ja Lauri Saatpalu plaati "Ei kunagi". Olen küll alles kolmanda laulu juures, aga see plaat tundub samamoodi minu hinge järele olevat nagu "Sa oled hea". Pealegi on siin kaks minu vääramatut lemmikut: Naissoo "Neil päevil..." ja Vainude "Ei kunagi". Eriti see viimane - mõtlik-valus ja ilus armastuslaul.

Ei kunagi, ei iial keegi
või asendada mulle sind
ja kuigi aastad kustutavad leegi,
su samme kaja
kõikjal saadab mind...

Erika Vain/Evald Vain, "Ei kunagi"

Täna oli üle tüki aja see hommik, kui mina jõmmi lasteaeda viisin, ja seega istusin järjekordselt Wayne'sis ning tegin aega parajaks. Ma olen seda juba sada korda kirjutanud, aga ikka: mulle meeldib seal kohvi rüübata ja oma jaoks olla ning muusikat kuulata. Praegune lauluvalik on seal ju teadagi, milline, aga ometi sihuke rahulik - ei mingit tingelt-tangelt, vaid Frank Sinatra, Nat King Cole ja süle und seljaga teisi nende kaasaegseid.

Ma ei tea, miks, aga minul seostub jõuluaeg just Meerikamaa kolme-nelja-viiekümnendatest pärit ilusa, rahuliku jõulumuusikaga. Ja imevanade kuuseehetega, mis maal veel alles on, kuigi sealseist vanim on alles oma viiekümne seitsmendat aastat alustav väike läbipaistvast klaasist papagoi, värviline ja murdunud sabaotsaga.

Ja lumega, mida ei ole.

Ja Tsaikovski "Pähklipurejaga". Kahjuks ei ole ma CD-na leidnud täisvarianti, vaid ainult üksikute osade kogumiku. Vinüülina on see mul täielikult olemas, aga mängida pole seda enam millegagi.

Huvitav, kas vinüülist mingi valemiga CD-d ei annaks teha? Loogika ütleb küll, et oleks nagu võimalik. Sest mu vanas kogus on ikka plaate, mida ma asendada ei ole suutnudki. Üks neist on toosama "Pähklipureja" duubelplaat, ja siis veel lätlaste segakoori "Ave sol" kogumik erinevate autorite "Ave Mariadest". Ja üks tangode kogumik. Jah, neid viimaseid on ka CD-dena nähtud, aga *niuks* see pole see. Minu isiklik kiiks, et ma tahan ühele plaadile just neidsamu tangosid, mis sellel vinüülil. Mis teha.