...halba me talle tegime, aga täna käis meil elekter ära. Täitsa ootamatult läks ka, ette teatamata. Nojah, eks ta teatas, aga ega me siis iga päev Eesti Energia kodulehele kiika, et äkki on seal jälle elektri puhkuseteade üles riputet.
Aga ega ma kurda. Kuna asjaolud minust ei sõltunud, lasin end süümepiinadeta lõdvaks ja veetsin päeva väga head raamatut lugedes ja magades.
See on kummaline tunne, kui ärkad, maja on hämar ja ainult kell tiksub, akna taga aga langeb laia lund, kuused on paksu lumevaiba all ja kõik on nii vaikne...
Eilse teema jätkuks: tegelikult on filme, mida ma mitmeid kordi vaataksin, palju-palju rohkem. Eile näiteks nautisin seda - vist juba oma viiendat korda. Ja üks film, mida ma lõputult vaadata võin, on see. Aga midagi pole teha, minu romantikust mina jääb tihtipeale peale, ja siis vaatan ma selliseid filme. Ja otse loomulikult minu igavesed lemmikud, eriti viimane, mis on nii teistmoodi rütmi ja hingamisega, et naelutab mu iga kord teleka ette.
Aga kui ma kõiki hakkaksin meelde tuletama, siis jõuaks issanda päike enne kaks korda looja minna. Ja raamatutest ma parem ei räägigi. Muuseas meenus mulle sõbranna Anna laupäevane külaskäik. Oma ammetist lähtuvalt tundis ta huvi, millised telesaated mulle meeldivad ja mida mina telekas näha tahaksin. Väikese heietamise tulemusena jõudis ta järeldusele, et a) ma olen suhteliselt isevärki maitse-eelistusega naisterahvas (parima heameelega vaataksin vanu, aastate eest jäädvustatud teatrietendusi ja tunnen puudust Discovery stiilis omasaadetest ning oma lastesaadetest a la "Buratino") ja b) minu eelistused on kõige rohkem Rahvustelevisiooni rida.
Vaat nii. Aga aitab ka tänaseks. Homme jälle päev, pealegi keksib kT juba kadrilli ja ootab, millal saaks tööle asuda. Nii et tsau-pakaa.
28. veebr 2006
27. veebr 2006
Niisiis
Olles end vahepeal mangosmuutiga (milline totter nimi ühe imehea asja jaoks, aga sellest mõni teine kord, eksole) turgutanud, alustan.
4 töökohta:
- koristaja - suvevaheajal
- registraator - vt üles
- raamatukoguhoidja - esimene päris töökoht
- personalitöötaja
4 filmi, mida ikka uuesti ja uuesti vaataksin:
- Keskea rõõmud
- Nipernaadi - juba muusika pärast
- Amelie
- Roheline kaart
4 kohta, kus olen elanud:
- Viljandi külje all
- Rapla lähedal
- Nõmmel
- Lillekülas
4 seriaali, mis meeldivad:
- Gilmore'i tüdrukud
- Lost
- Kiirabihaigla
- Õnne 13 - uskuge või ärge uskuge, aga see on nii
4 veebisaiti, mida iga päev külastan:
- Kullaketrajad
- EPL
- Postimees
- blog.tr
4 kohta, kus olen käinud puhkamas:
- Norras
- Prahas
- Viljandis
- Roostal
4 lemmiktoitu:
- vanaema küpsetatud kohupiimakorp - minul ei kuku see iial nii hea välja
- ahjukartulid lihaga
- kala igas olekus
- sibulapirukas
4 kohta, kus praegu parema meelega oleksin:
- Ä-de suvekodus Kambja lähedal
- Viljandis - ausalt, see hakkab juba omandama miskise kinnismõtte jooni
- kamina ees, hea raamat näpu vahel ja kohvitass kõrval - ja seal ma loodetavasti peagi olen ka
- ujumas - aga seal ma praegu olla ei saa
4 blogijat, kes veel võiksid asjast kirjutada:
Vaat nüüd on küll "Aa!", nagu ütles Sulev Nõmmik Lia Laatsile. Ei tohi tahta kohutava peavalu ja PMS-i käes vaevlevalt naisterahvalt, et ta suudaks originaalne olla. Või et ta üldse suudaks mõeldagi. Oijee.
*kakskümmend minutit hiljem*
Välja mõtlesin.
- Heidi
- Anu
- siuu
- Lapiliisu
Olge lahked.
4 töökohta:
- koristaja - suvevaheajal
- registraator - vt üles
- raamatukoguhoidja - esimene päris töökoht
- personalitöötaja
4 filmi, mida ikka uuesti ja uuesti vaataksin:
- Keskea rõõmud
- Nipernaadi - juba muusika pärast
- Amelie
- Roheline kaart
4 kohta, kus olen elanud:
- Viljandi külje all
- Rapla lähedal
- Nõmmel
- Lillekülas
4 seriaali, mis meeldivad:
- Gilmore'i tüdrukud
- Lost
- Kiirabihaigla
- Õnne 13 - uskuge või ärge uskuge, aga see on nii
4 veebisaiti, mida iga päev külastan:
- Kullaketrajad
- EPL
- Postimees
- blog.tr
4 kohta, kus olen käinud puhkamas:
- Norras
- Prahas
- Viljandis
- Roostal
4 lemmiktoitu:
- vanaema küpsetatud kohupiimakorp - minul ei kuku see iial nii hea välja
- ahjukartulid lihaga
- kala igas olekus
- sibulapirukas
4 kohta, kus praegu parema meelega oleksin:
- Ä-de suvekodus Kambja lähedal
- Viljandis - ausalt, see hakkab juba omandama miskise kinnismõtte jooni
- kamina ees, hea raamat näpu vahel ja kohvitass kõrval - ja seal ma loodetavasti peagi olen ka
- ujumas - aga seal ma praegu olla ei saa
4 blogijat, kes veel võiksid asjast kirjutada:
Vaat nüüd on küll "Aa!", nagu ütles Sulev Nõmmik Lia Laatsile. Ei tohi tahta kohutava peavalu ja PMS-i käes vaevlevalt naisterahvalt, et ta suudaks originaalne olla. Või et ta üldse suudaks mõeldagi. Oijee.
*kakskümmend minutit hiljem*
Välja mõtlesin.
- Heidi
- Anu
- siuu
- Lapiliisu
Olge lahked.
Täna on...
...selline päev, et hommikul olnuks targem üldse mitte oma nina kodust välja pista. Kuigi, mis vahet seal, kas ma vihastan end siniseks paar tundi varem või hiljem.
Ma olen juba kirjutanud sellest, kuidas isandad Transpordiametist, õigemini küll Harju Maavalitsuse transporditalitusest või mis iganes nimega nad endid ehivad, andsid kaks liiniluba Sebele. Kena ju, eksole. Aga samas kadusid ära üks marsa ja üks buss, millega kallis kaasa õhtul inimlikul ajal töölt koju sai, ilma et ta bussile minekuks peaaegu kilomeetrit oleks pidanud läbima. Ja nüüd, kallid kaasmaalased, leidis Sebe, et kaht liini pidada pole rentaabel (loe: lootsid pappi, aga said...). Eks võite ise arvata, kas lõppkokkuvõttes siitkandi rahval kojusaamise võimalused paranesid, nagu nii paatoslikult kinnitati Harku vallavalitsusest, või hoopis halvenesid - nagu minuke ja paljud teised seda oma nahal tunda saavad.
Ja-jah, normaalsed inimesed sõidavad loomulikult autoga. Aga meie pere koosneb ebanormaalsetest inimestest. kT keeldub kategooriliselt Tallinna lähedalegi minemast (meie kõige kangelaslikum üritus selles suunas oli Vabaõhumuuseumi Jõuluküla väisamine) ja peale tänast kogemust kahtlen ma sügavalt, kas tahangi oma autosõiduõpinguid jätkata. Sest kui ma täna kodu poole sõitsin, avanes Paldiski maantee ääres järgmine pilt: ühe sõidurea laiuselt oli asfalt korraga täis autolaterna kilde ja muud kola, tee ääres mururibal lebas naisterahva surnukeha, sellest paarkümmend meetrit edasi seisis laternaposti kõrval lömmis tagauksega auto ja röökis kampsuniväel noormees.
Vägagi õõvastav kogemus oli.
Siis olin sunnitud tund aega Tabasalu raamatukogus passima. Ma ei oleks sinna üldse läinudki, aga pidin J-le trenni jaoks arsti käest tõendi võtma. Ja nali naljaks, aga mul on linnast lihtsam koju saada kui kahe kilomeetri kauguselt Tabasalust. Jala saab küll, aga mitte sihukese peavaluga, nagu mind juba hommikust peale vaevab. Ja igatahes mitte sihukese ilmaga. Ma'i taha selle naisterahva saatusekaaslaseks saada.
No ja kui ma siis koju jõudsin, tervitas mind verepritsmeis välisuks ja Joosep, kes oli jälle kusagil kaklemas käinud. Eks ta oli üritanud välisust lahti hüpata, arvates, et keegi on kodus - tavaliselt ma ju olen. Ohh, tuleb tal ikka need isaserõõmud vist maha kaksata. Kuigi, siis hakkab ta ilmselt lihtsalt tappa saama, ise vastu andmata.
Oijee. Juba varahommikul nägin, et Kajakas on mulle pulga visand, aga siis polnud mul aega seda vastu võtta. Nüüd siis võtan, aga juba järgmises postituses.
Ma olen juba kirjutanud sellest, kuidas isandad Transpordiametist, õigemini küll Harju Maavalitsuse transporditalitusest või mis iganes nimega nad endid ehivad, andsid kaks liiniluba Sebele. Kena ju, eksole. Aga samas kadusid ära üks marsa ja üks buss, millega kallis kaasa õhtul inimlikul ajal töölt koju sai, ilma et ta bussile minekuks peaaegu kilomeetrit oleks pidanud läbima. Ja nüüd, kallid kaasmaalased, leidis Sebe, et kaht liini pidada pole rentaabel (loe: lootsid pappi, aga said...). Eks võite ise arvata, kas lõppkokkuvõttes siitkandi rahval kojusaamise võimalused paranesid, nagu nii paatoslikult kinnitati Harku vallavalitsusest, või hoopis halvenesid - nagu minuke ja paljud teised seda oma nahal tunda saavad.
Ja-jah, normaalsed inimesed sõidavad loomulikult autoga. Aga meie pere koosneb ebanormaalsetest inimestest. kT keeldub kategooriliselt Tallinna lähedalegi minemast (meie kõige kangelaslikum üritus selles suunas oli Vabaõhumuuseumi Jõuluküla väisamine) ja peale tänast kogemust kahtlen ma sügavalt, kas tahangi oma autosõiduõpinguid jätkata. Sest kui ma täna kodu poole sõitsin, avanes Paldiski maantee ääres järgmine pilt: ühe sõidurea laiuselt oli asfalt korraga täis autolaterna kilde ja muud kola, tee ääres mururibal lebas naisterahva surnukeha, sellest paarkümmend meetrit edasi seisis laternaposti kõrval lömmis tagauksega auto ja röökis kampsuniväel noormees.
Vägagi õõvastav kogemus oli.
Siis olin sunnitud tund aega Tabasalu raamatukogus passima. Ma ei oleks sinna üldse läinudki, aga pidin J-le trenni jaoks arsti käest tõendi võtma. Ja nali naljaks, aga mul on linnast lihtsam koju saada kui kahe kilomeetri kauguselt Tabasalust. Jala saab küll, aga mitte sihukese peavaluga, nagu mind juba hommikust peale vaevab. Ja igatahes mitte sihukese ilmaga. Ma'i taha selle naisterahva saatusekaaslaseks saada.
No ja kui ma siis koju jõudsin, tervitas mind verepritsmeis välisuks ja Joosep, kes oli jälle kusagil kaklemas käinud. Eks ta oli üritanud välisust lahti hüpata, arvates, et keegi on kodus - tavaliselt ma ju olen. Ohh, tuleb tal ikka need isaserõõmud vist maha kaksata. Kuigi, siis hakkab ta ilmselt lihtsalt tappa saama, ise vastu andmata.
Oijee. Juba varahommikul nägin, et Kajakas on mulle pulga visand, aga siis polnud mul aega seda vastu võtta. Nüüd siis võtan, aga juba järgmises postituses.
24. veebr 2006
Te võite...
...kolm korda arvata, mitmel perel siin auulis peale meie on lipp majale heisatud. Kui siinkandis on kakskümmend maja. Vale! Ei ole pooltel. Ainult kolmel. Nii et kokku neli maja. Üks viiendik.
Ma ei saa sellisest suhtumisest aru.
Ma ei saa sellisest suhtumisest aru.
Olin vaevalt saanud...
...eelmise postituse teele saata, kui raadiost hakkas kostma üks minu lemmikumaid palu läbi aegade, sedakorda kitarril esitatuna. Kahtlustan, et esitajaks oli Heiki Mätlik. Tunnistan ausalt, et mulle meeldis. Igal juhul on tegemist teosega, mis kõlaks imeliselt ilmselt ka siis, kui seda mängitaks veega täidetud pudelitel - iseasi, kas selline esitusviis nimetet teosele piisavalt väärikas on (minu arvates - mõni teine arvab ilmselt teisiti. Olge lahked.)
Ei, ma ei ütle teile veel, mis teosega tegu. Aga veel romantilise keskkoolipiigana püüdsin kord paberile panna, mis pildid mu silme ees liikuma hakkavad, kui ma seda teost kuulan. Midagi on mul sellest meeles ka, aga loomulikult jääb praegune katse toonase kirjandi haledaks varjuks.
Karge suvehommik. Tuul. Avarus. Sinine taevas. Päikesepaiste. Siis korraga tormiseks tõmbuv taevas, sellest üle kihutavad hallid pilved. Ärevus. Hirm. Kurbus. Ja siis jälle juubeldades kõige selle üle kerkiv kuldne päike. Lainetav viljaväli. Rukkililled. Vaikne suveõhtu. Heinamaal kerkiv udu. Rahu.
Lisan veel, et lõpetasin kooli 1988. aastal, kui öölaulupidude tõttu polnud peaaegu et aega muudele asjadele mõeldagi. Nii et ajastu kontekstis täiesti mõistetav isamaaline paatos.
Teos aga on Heino Elleri "Kodumaine viis".
Ei, ma ei ütle teile veel, mis teosega tegu. Aga veel romantilise keskkoolipiigana püüdsin kord paberile panna, mis pildid mu silme ees liikuma hakkavad, kui ma seda teost kuulan. Midagi on mul sellest meeles ka, aga loomulikult jääb praegune katse toonase kirjandi haledaks varjuks.
Karge suvehommik. Tuul. Avarus. Sinine taevas. Päikesepaiste. Siis korraga tormiseks tõmbuv taevas, sellest üle kihutavad hallid pilved. Ärevus. Hirm. Kurbus. Ja siis jälle juubeldades kõige selle üle kerkiv kuldne päike. Lainetav viljaväli. Rukkililled. Vaikne suveõhtu. Heinamaal kerkiv udu. Rahu.
Lisan veel, et lõpetasin kooli 1988. aastal, kui öölaulupidude tõttu polnud peaaegu et aega muudele asjadele mõeldagi. Nii et ajastu kontekstis täiesti mõistetav isamaaline paatos.
Teos aga on Heino Elleri "Kodumaine viis".
Nõnda siis
Minu üürike armuaeg on otsa saanud. Mai keskpaigaks nelisada lehekülge - oijaa, aga midagi pole teha, tööd on vaja teha. Juhhei. Tõesõna.
Ajee. Ajee-ajee. Igatahes.
*on ühest küljest rõõmus, et tööd on, aga teisest küljest kardab seda veresauna, mis laiskusega võideldes toimuma saab*
Ikka nii, et see karm elu ja taline unnapüük ja... Ah, ma lähen parem kohvi jooma. Ja siis küpsetan pannkooke. Olgu meil üks pühapäevane hommikusöök - tänane päev on igatahes seda väärt.
Ajee. Ajee-ajee. Igatahes.
*on ühest küljest rõõmus, et tööd on, aga teisest küljest kardab seda veresauna, mis laiskusega võideldes toimuma saab*
Ikka nii, et see karm elu ja taline unnapüük ja... Ah, ma lähen parem kohvi jooma. Ja siis küpsetan pannkooke. Olgu meil üks pühapäevane hommikusöök - tänane päev on igatahes seda väärt.
23. veebr 2006
Järgnev pärl...
...ei pärine küll J varalaekast, aga ülestähendamist väärib igatahes. Jutustajaks E, kes eile marsaga kodu poole sõites oli tunnistajaks järgmisele sündmusele:
Noor naisterahvas koos hulga kompsude ja umbes kolmeaastase poisijõmmiga avaldanud soovi peale tulla. Marsa peatunud, naine avanud ukse ja hakanud end koos kaaskraamiga peale kehitama. Üks abivalmis vanem proua kohemaid, et: "Lubage, ma aitan teid." Naisterahvas küll kiiresti vastu, et: "Ei-ei, me saame hakkama!", aga vanem proua juba jõudnud sõrmeotsaga poisikest puutuda. Mispeale too ajanud ennast sirgu, mõõtnud prouat pealaest jalatallani ja küsinud karmilt: "Ja mida teie siin huligaanitsete?"
E kommentaar: "Jumal tänatud, meie oma pole ainuke hull!"
Noor naisterahvas koos hulga kompsude ja umbes kolmeaastase poisijõmmiga avaldanud soovi peale tulla. Marsa peatunud, naine avanud ukse ja hakanud end koos kaaskraamiga peale kehitama. Üks abivalmis vanem proua kohemaid, et: "Lubage, ma aitan teid." Naisterahvas küll kiiresti vastu, et: "Ei-ei, me saame hakkama!", aga vanem proua juba jõudnud sõrmeotsaga poisikest puutuda. Mispeale too ajanud ennast sirgu, mõõtnud prouat pealaest jalatallani ja küsinud karmilt: "Ja mida teie siin huligaanitsete?"
E kommentaar: "Jumal tänatud, meie oma pole ainuke hull!"
21. veebr 2006
Kui ma täna...
...kodu poole sõitsin, nägin Vabaduse väljakul suurt loosungit "Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks!" ning mul tekkis tahtmine heietada sellest igavesest jagelemisest, sellest nõmedast, mõttetust ja väiklasest kaklusest, kumb on parem, kumb on väärikam, kumb mammonakummardaja ja kumb hindab ülimaks vaimlisi väärtuseid. Jaa-jaa, sellest nn võimu ja vaimu vastuolust, võimu esindajaks Tallinn ja vaimu esindajaks Tartu. Kuna kT juuripidi vaimukantsist pärit, mina aga enamuse oma elust võimukeskuses elanud, kipub see teema meiegi peres mõnikord võrseid ajama - kuid igatahes mitte minu algatusel. Sest kui päris aus olla, siis minu meelest võiksid nii võim kui vaim aeg-ajalt tagasi tõmmata ja kohati suisa kanna moka peale suruda, kui see muidu maas ei seisa. Ära tüütab. Jagelemine nimelt. Ja nüüd saab see jälle uut hoogu juurde - tänu kultuuripealinna tiitli eest võitlemisele.
Mind on juba hakanud ära tüütama see tänane jama! (Tõnu Kark, "Keskea rõõmud".)
Muuseas, mina pooldan Tartut. Ja sel lihtsal põhjusel, et mul on Tallinna-kesksusest siiber. Sügavalt siiber. Oksendamiseni siiber. Nii siiber, et ma aeg-ajalt hellitan mõtteid siit ära kolimisest. Oleks see vaid nii lihtne.
Mind on juba hakanud ära tüütama see tänane jama! (Tõnu Kark, "Keskea rõõmud".)
Muuseas, mina pooldan Tartut. Ja sel lihtsal põhjusel, et mul on Tallinna-kesksusest siiber. Sügavalt siiber. Oksendamiseni siiber. Nii siiber, et ma aeg-ajalt hellitan mõtteid siit ära kolimisest. Oleks see vaid nii lihtne.
18. veebr 2006
Paduromantikust minukesele...
...on tänasel õhtul varuks üks sobilik film. Aga selleks, et ma seda mõnuga nautida saaksin, pean kõigepealt ühe korraliku koristuspäeva tegema. J jäi linna E juurde, nüüd peaks kT ka kuhugi jalust ära saatma, siis paneks miskise rajumuusika plaadi üirgama ja keeraks maja pea peale. Vaim on küll juba tugev. Ainult liha on veel nõdravõitu, kuigi ma tat juba kahe kulku piimakohviga olen turgutanud.
Mul on praegu üldse mingi naistekate periood. Ja kui mulle sihuke tuur peale tuleb, siis pole midagi parata, siis loen ma ikka igast imelikke asju. Kuigi, nii madalale ma enam ei lasku - sihuke lugemisvara on juba ammu kaugele minevikku jäänud. Aga praegu veerin seda ja tuleb tõde tunnistada, et ootamata lahe ja meeli lahutav lugemine on. Ma ei armasta raamatuid, kus kirglised armustseenid korduvad pea üle kolme lehekülje, nii et võtab prilliklaasid uduseks. Aga selline muhe lugemine istub vahetevahel küll.
*nohiseb pilkavalt*
Eksole, ja seda kirjutab naesterahvas, kes oma elatise saab ajaviiteromaanide ja muu säärase tõlkimisest. Diip. Vääääga diip. Ja veelgi rohkem hüpokriitline. Böö.
Aga lõpp looderdamisele. Nüid läheb andmiseks ja ma tahan näha, kas õhtuks leidub siin majas veel mõnd tolmurulli, kes julgeb mulle sirge seljaga vastu astuda. Muuseas kergitas see mu silme ette järgmise pildi: läbitungimatu ilmega Gary Cooper, päike kuklasse siramas ja käsi valmis esimesena püstolit haarama, seismas vastamisi karvase ja kurja pisikese mehhiklasenatiga, kes teda altkulmu põrnitseb. Saate isegi aru, kumb neist minu ja kumb tolmurulli rollis on, eksole.
Selle heroilise pildikesega ka lõpetan. Kui ma tolmurullidele alla ei vannu, kuulete minust edaspidigi. Tsau-pakaa!
*ajab lõua ette ja sammub lahingusse, hari ühes ja tolmulapp teises käes, taustaks muusika filmist High Noon, millesse vaikselt-vaikselt hakkab põimuma Voldemar Kuslapi hääl: lööb näkku tuul ja liiva lendab...*
Mul on praegu üldse mingi naistekate periood. Ja kui mulle sihuke tuur peale tuleb, siis pole midagi parata, siis loen ma ikka igast imelikke asju. Kuigi, nii madalale ma enam ei lasku - sihuke lugemisvara on juba ammu kaugele minevikku jäänud. Aga praegu veerin seda ja tuleb tõde tunnistada, et ootamata lahe ja meeli lahutav lugemine on. Ma ei armasta raamatuid, kus kirglised armustseenid korduvad pea üle kolme lehekülje, nii et võtab prilliklaasid uduseks. Aga selline muhe lugemine istub vahetevahel küll.
*nohiseb pilkavalt*
Eksole, ja seda kirjutab naesterahvas, kes oma elatise saab ajaviiteromaanide ja muu säärase tõlkimisest. Diip. Vääääga diip. Ja veelgi rohkem hüpokriitline. Böö.
Aga lõpp looderdamisele. Nüid läheb andmiseks ja ma tahan näha, kas õhtuks leidub siin majas veel mõnd tolmurulli, kes julgeb mulle sirge seljaga vastu astuda. Muuseas kergitas see mu silme ette järgmise pildi: läbitungimatu ilmega Gary Cooper, päike kuklasse siramas ja käsi valmis esimesena püstolit haarama, seismas vastamisi karvase ja kurja pisikese mehhiklasenatiga, kes teda altkulmu põrnitseb. Saate isegi aru, kumb neist minu ja kumb tolmurulli rollis on, eksole.
Selle heroilise pildikesega ka lõpetan. Kui ma tolmurullidele alla ei vannu, kuulete minust edaspidigi. Tsau-pakaa!
*ajab lõua ette ja sammub lahingusse, hari ühes ja tolmulapp teises käes, taustaks muusika filmist High Noon, millesse vaikselt-vaikselt hakkab põimuma Voldemar Kuslapi hääl: lööb näkku tuul ja liiva lendab...*
17. veebr 2006
Hilinenud rõõmuröögatus
Kuna ma alates eile pärastlõunast kuni tänase õhtuni arvuti ligi ei saanud, ei olnud mul ka võimalik õigel ajal kiljuma pista. Veerpalu kullasõitu jälgisime kogunisti haiglapalatis, sellal, kui J lühinarkoosist toibus.
Nii et JEE!
Aga Maest on natuke kahju.
P. S. Pilt ikka ka.
Nii et JEE!
Aga Maest on natuke kahju.
P. S. Pilt ikka ka.
16. veebr 2006
Diagnoos pandud
J-l on praegu arstimisvaimustus kallal. Eks meid sõidutati eelmisel nädalal kiirabiga Mustamäe Lastehaiglasse, kus teda põhjalikult uuriti ja tagatipuks avastati, et tal on kogunisti põskkoopapõletik. Sealt siis see morbiidne huvi soolikate ja muu säärase vastu. Just praegu käis ta mu põski patsutamas ja teatas siis sellise natuke hajameelse professori häälega: "Jah, sul on siit üks koobas natukene sassis."
Nüüd on siis teada, mis mul viga on. Koobas on sassis. Ime siis, et ma sihuke olen. Nii et hoidke alt ja vaadake ette, sest ma ei tea ise ka, mida ma teen.
Nüüd on siis teada, mis mul viga on. Koobas on sassis. Ime siis, et ma sihuke olen. Nii et hoidke alt ja vaadake ette, sest ma ei tea ise ka, mida ma teen.
15. veebr 2006
Urisen...
...mis ma urisen, eksole, aga päris ilma olümpiamängudeta ma läbi ei saa. Nimelt on iluuisutamine see, mis mind teleka ette naelutab. Ühest küljest uisklejate osavus, teisest küljest nostalgii (kunagi kauges lapsepõlves sai isegi Talleksi jääl iluuisutamise trennis käidud ja ikka läheb süda soojaks, kui kuuled sihukesi termineid nagu "kahe-poolene aksel" või "kahekordne luts", eksole - tegelikult tulenevad need ilmselt inimeste nimedest ja kirjutatakse tsipa teist moodi, aga ehk andestate mulle), kolmandast küljest on muusika see, mis mind asja juures võlub. Mine võta kinni, mis kiiks see on. Mingi järjekordne perverse side of my nature, oletatavasti. Aga muusikaga seoses olen sel aastal teinud ka ühe tähelepaneku: nimelt on esinemissageduse rekord (tervelt kolm korda) sel aastal Rahmaninovi Rapsoodia käes (täieliku nimega "Rapsoodia, op.43 - variatsioonid Paganini teemadel"). Juhtumisi on see üks minu lemmikpalu, miska võite ise arvata, kas minust on kolmel õhtul teleka ette õndsalt naeratav rasvaloik jäänud või mitte. Eilsest ma alles toibun, taustaks võite-kolm-korda-arvata-mis-lugu.
14. veebr 2006
Nullpäev
Mõnikord on päevi, kui sa ei taha mitte kedagi näha ega mitte midagi teha. Kui millegi tegemine näib peaaegu üliinimliku pingutusena. Minul on see päev täna.
Ja samas pean tunnistama, et ootamatult mõnus ja hubane (tõepoolest, ma ei leidnud paremat sõna selle tunde kirjeldamiseks kui "hubane") on voodile vajuda, mõeldes: "Toad on segamini. Kraanikausis on pesemata hommikusööginõud. Triikimata pesu on peale õuest toomist elutuppa tahenema laotatud. Lapse mänguasjad vedelevad laiali. Kassinirud ajasid aknast õue minnes lillepoti ümber ja muld vedeleb ikka veel aknalaual, sest ma lihtsalt ei suutnud seda kohe ära koristada. Ja mis siis? Ma ei jõua, ma ei taha ja ma ei peagi seda täna korda tegema, kui ma ei jõua ja ei taha."
Tegelikult tahaksin hoopis end kerra tõmmata ja kõigest välja lülitada. Olla. Ilma kohustusteta. Ilma et kuklas kogu aeg trummeldaks: "Peab, peab, peab, peab, peab!"
Konnasilmad ja kumminaalmaksud, eksole. On see siis nüüd minu sees maad võttev mässumeelsus või algav hiiliv depressioon???
Bläää-bläää-bläää. Ma'itaha. Teeme nii, et ma lähen nüüd magama. Kui kohtume, siis kirjutame. Ciao. Sayonara. Farvel. Ja nii edasi.
*lohiseb, silm loojas, magamistoa poole*
Ja samas pean tunnistama, et ootamatult mõnus ja hubane (tõepoolest, ma ei leidnud paremat sõna selle tunde kirjeldamiseks kui "hubane") on voodile vajuda, mõeldes: "Toad on segamini. Kraanikausis on pesemata hommikusööginõud. Triikimata pesu on peale õuest toomist elutuppa tahenema laotatud. Lapse mänguasjad vedelevad laiali. Kassinirud ajasid aknast õue minnes lillepoti ümber ja muld vedeleb ikka veel aknalaual, sest ma lihtsalt ei suutnud seda kohe ära koristada. Ja mis siis? Ma ei jõua, ma ei taha ja ma ei peagi seda täna korda tegema, kui ma ei jõua ja ei taha."
Tegelikult tahaksin hoopis end kerra tõmmata ja kõigest välja lülitada. Olla. Ilma kohustusteta. Ilma et kuklas kogu aeg trummeldaks: "Peab, peab, peab, peab, peab!"
Konnasilmad ja kumminaalmaksud, eksole. On see siis nüüd minu sees maad võttev mässumeelsus või algav hiiliv depressioon???
Bläää-bläää-bläää. Ma'itaha. Teeme nii, et ma lähen nüüd magama. Kui kohtume, siis kirjutame. Ciao. Sayonara. Farvel. Ja nii edasi.
*lohiseb, silm loojas, magamistoa poole*
13. veebr 2006
Kuriurin vol. 2
Üks rist ja viletsus selle eesti keelega. Mina ei tea, mis juhtub inimesega, kui tema otsustab saada spordiajakirjanikuks või -kommentaatoriks. Aga midagi juhtuma peab, sest miks muidu hakkab sealt pudenema pärle nagu "kestab vastu", "kärjes" ja "X hävis Y-ile". Võib-olla on asi sünapsides - et lähevad keerdu või risti või punuvad end palmikusse või midagi. Aga ma kahtlustan, et see segane protsess, mis tulevase spordikajastaja ajus peale otsuse vastuvõtmist toimuma hakkab, on veel hulga keerulisem.
12. veebr 2006
Mulle meenus...
...et ma nägin täna öösel imelikku und. Midagi koerasuurusest jänese näoga oravast, kelle kasukas meenutas hõberebast. (Hmmm.) Lõpuks oli ta igatahes kass. Ja siis oli seal veel naabri marodööritsev jõnglane, kes käitus meie aias nagu enda omas. (Naabril on leebe olemisega tütar, mitte kraadest poisijõmm). Kõigi maade freudistid, ühinege! ja seletage mulle, mis värk on.
Nii, nagu mul vahel uiud väevõimuga peal käima kipuvad, tekkis mul praegugi vastupandamatu soov lõpetada see sissekanne järgmiselt:
Õu mai gaad! Ran, Skalli, ran!!!
So run. What are you waiting for?
*ei saa mitte aru*
Nii, nagu mul vahel uiud väevõimuga peal käima kipuvad, tekkis mul praegugi vastupandamatu soov lõpetada see sissekanne järgmiselt:
Õu mai gaad! Ran, Skalli, ran!!!
So run. What are you waiting for?
*ei saa mitte aru*
Haa!
Leidsin Triibiku bloogist ja truuiks jäädes iseenese uudishimulikule iseloomule proovisin ka. Tulemused on siin:
Ten Top Trivia Tips about Oravake!
- The first American zoo was built in 1794, and contained only oravake!
- There are now more than 4000 satellites orbiting oravake.
- About one tenth of oravake is permanently covered in ice.
- If you drop oravake from the top of the Empire State Building, she will be falling fast enough to kill before reaching the ground.
- Oravake will often rub up against people to lay her scent and mark her territory.
- Oravake can be very poisonous if injected intravenously.
- Oravake is the only bird that can swim but not fly.
- If you toss oravake 10000 times, she will not land heads 5000 times, but more like 4950, because her head weighs more and thus ends up on the bottom!
- Astronauts get taller when they are in oravake!
- Without its lining of oravake, your stomach would digest itself.
10. veebr 2006
Eile õhtul...
...olin liiga väsinud selleks, et lähemalt kT kurjakssaamise tagamaid selgitada. Aga parajalt nõme on see asi küll. Asi puudutab nimelt prügimajandust. Nagu vallalehes seisis, on meie vald sõlminud lepingu ühe kindla prügiveofirmaga ja meie kui hajaasustusega piirkond oleme sellega automaatselt ühinenuks loetud. Mis omakorda tähendab seda, et mitte keegi ei küsi, mida, kes või kus, vaid vald hakkab meile vastavalt hinnakirjale arveid esitama - 53 krooni prügikasti tühjendamine pluss prügikasti rent, kui ma seda neilt kohe 1000 krooni eest välja ei osta. Ja kohustuslik on tellida tühjendamine vähemalt kord kaheksa nädala jooksul.
AGA MINA EI TAHA! Meil ei teki prügigi nii palju. Pealegi olen täielikult rahul süsteemiga, mida me praegu kasutame - nimelt osan ma peaaegu et kord aastas kahesaja krooni eest viis prügikotti. Kui me ühe neist umbes kahe kuni kolme kuu jooksul täis saame, helistan AS-i Prügiveod ja tellin koti äraviimise. Lihtne matemaatika ütleb, et äraveo hinnaks tuleb 40 krooni.
Kui ma seda aga vallale teatan, pean üksiti taotlema ka jäätmekäitleja staatust ja hakkama vallale iga kord aruandeid esitama.
GRRRRRRRRRR! Ah, lõpetan parem, muidu on kogu päev rikutud. Tsau-pakaa.
AGA MINA EI TAHA! Meil ei teki prügigi nii palju. Pealegi olen täielikult rahul süsteemiga, mida me praegu kasutame - nimelt osan ma peaaegu et kord aastas kahesaja krooni eest viis prügikotti. Kui me ühe neist umbes kahe kuni kolme kuu jooksul täis saame, helistan AS-i Prügiveod ja tellin koti äraviimise. Lihtne matemaatika ütleb, et äraveo hinnaks tuleb 40 krooni.
Kui ma seda aga vallale teatan, pean üksiti taotlema ka jäätmekäitleja staatust ja hakkama vallale iga kord aruandeid esitama.
GRRRRRRRRRR! Ah, lõpetan parem, muidu on kogu päev rikutud. Tsau-pakaa.
9. veebr 2006
kT sai kurjaks
Väljavõte täna tema poolt saadetud meilist:
§68. Jäätmeveo õigus
(1) Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse organi määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale.
NB! Nüüd läheb eriti huvitavaks. Automaatselt loetakse korteriühistu ning selle puudumisel kinnisasja omanik jäätmevaldajaks. Keegi kusagil lihtsalt arvab, et keegi valdab jäätmeid. ("Viimasel ajal tuleb teil korstnast rohkem suitsu. Teil on vist suid majja juurde tulnud." Vaba tsitaat Smuuli näidendist "Lea", kus mutt andis end naabertalus varjanud kommunisti natsidele üles).
Ja kui sind kord on juba jäätmevaldajaks (kulakuks, juudiks) tagaselja mõistetud ning vastavasse registrisse kantud, loetakse sind automaatselt tagaselja liitunuks korraldatud jäätmeveoga (seemnevilja rekvireerimine, toitlusmaks, kollane kuusnurk)! Erandkorras loetakse mitteliitunuks. Diskretsiooniõigus, et kas ikka on põhjendatud, jääb mingile KOV nässile (troikale, Sonderkomando'le). Huvitav, kas elektri, vee ja sideteenuste kasutajaks saab ka niimoodi tagaselja määrata ning hiljem saab erandkorras vabastuse (näiteks kurttumm ei pea vaegurluse ekspertiisikomisjoni otsuse alusel telefoni kuutasu maksma)?
Kirjalik selgitus jäätmete käitlemise kohta (näidis):
Harku Vallavalitsus
Keskkonnaministeerium
AS Ragn&Sells
19.02.2006 koorisin 9 keskmise suurusega kartulit. Ühel neist oli kuivmädanikust tabatud hinnanguliselt 1/3 mugulast. Asetasin kartulikoored, eemaldatud idud ja mädanikust tabatud mugulaosa kompostihunnikusse.
20.02.2006 astusin laiaks 3 kassitoidu plekkpurki (2 purki Darling veiseliha ja maisiteradega, 1 purk Whiskas, kanalihaga), kasutades isiklikku keharaskust, ning asetasin 3.02.2006 Prisma Peremarketist (Tallinn, postiindeks, Endla ..., väljavõte kassatshekist lisatud) ostetud AS Prügivedu ettemaksuga prügiveokotti.
21.02.2006 ostsin AS Kadaka Säästumarket (Tallinn, postiindeks, Sõle ...) 4 Alma 2,5% rasvasisaldusega 1 l piima kilepakendit ning ajutiselt polüetüleenkilest kotti asetatud 1,6 kg valge peakapsa pea (väljavõte kassatshekist). Põletasin kilekotid ahjus tulehakatuseks H2O-ks ja CO2-ks.
...
30.05.2006 helistasin AS-i Prügivedu numbril ..... (väljavõte Elion Ettevõtted AS kõnelaotusest nr...) ja tellisin prügikoti äraveo.
5.06.2006 kaevasin kompostihunniku läbi. 2,4 m3 kõdunenud komposti vedasin peenramaale ning laotasin selle laiali 5,2 m2 ulatuses.
10.06.2006 külvasin peenrale porgandiseemne (väljavõte ostutshekist...).
27.06.2006 toimus peenra rohimine ja harvendamine. Umbrohud (ladinakeelsed nimetused lisatud) ladestati kompostihunnikusse.
....
2.10.2006 toimus porgandite ülesvõtt. Pealsed eemaldati ning ladestati kompostihunnikusse.
Palun lugeda minu olmejäätmed 2006. aasta perioodil käsitletuks. CO2 kvoodi ületamise korral palun saata mulle arve aadressil...
Allkiri
Vot tak vot, vualaa.
§68. Jäätmeveo õigus
(1) Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse organi määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale.
NB! Nüüd läheb eriti huvitavaks. Automaatselt loetakse korteriühistu ning selle puudumisel kinnisasja omanik jäätmevaldajaks. Keegi kusagil lihtsalt arvab, et keegi valdab jäätmeid. ("Viimasel ajal tuleb teil korstnast rohkem suitsu. Teil on vist suid majja juurde tulnud." Vaba tsitaat Smuuli näidendist "Lea", kus mutt andis end naabertalus varjanud kommunisti natsidele üles).
Ja kui sind kord on juba jäätmevaldajaks (kulakuks, juudiks) tagaselja mõistetud ning vastavasse registrisse kantud, loetakse sind automaatselt tagaselja liitunuks korraldatud jäätmeveoga (seemnevilja rekvireerimine, toitlusmaks, kollane kuusnurk)! Erandkorras loetakse mitteliitunuks. Diskretsiooniõigus, et kas ikka on põhjendatud, jääb mingile KOV nässile (troikale, Sonderkomando'le). Huvitav, kas elektri, vee ja sideteenuste kasutajaks saab ka niimoodi tagaselja määrata ning hiljem saab erandkorras vabastuse (näiteks kurttumm ei pea vaegurluse ekspertiisikomisjoni otsuse alusel telefoni kuutasu maksma)?
Kirjalik selgitus jäätmete käitlemise kohta (näidis):
Harku Vallavalitsus
Keskkonnaministeerium
AS Ragn&Sells
19.02.2006 koorisin 9 keskmise suurusega kartulit. Ühel neist oli kuivmädanikust tabatud hinnanguliselt 1/3 mugulast. Asetasin kartulikoored, eemaldatud idud ja mädanikust tabatud mugulaosa kompostihunnikusse.
20.02.2006 astusin laiaks 3 kassitoidu plekkpurki (2 purki Darling veiseliha ja maisiteradega, 1 purk Whiskas, kanalihaga), kasutades isiklikku keharaskust, ning asetasin 3.02.2006 Prisma Peremarketist (Tallinn, postiindeks, Endla ..., väljavõte kassatshekist lisatud) ostetud AS Prügivedu ettemaksuga prügiveokotti.
21.02.2006 ostsin AS Kadaka Säästumarket (Tallinn, postiindeks, Sõle ...) 4 Alma 2,5% rasvasisaldusega 1 l piima kilepakendit ning ajutiselt polüetüleenkilest kotti asetatud 1,6 kg valge peakapsa pea (väljavõte kassatshekist). Põletasin kilekotid ahjus tulehakatuseks H2O-ks ja CO2-ks.
...
30.05.2006 helistasin AS-i Prügivedu numbril ..... (väljavõte Elion Ettevõtted AS kõnelaotusest nr...) ja tellisin prügikoti äraveo.
5.06.2006 kaevasin kompostihunniku läbi. 2,4 m3 kõdunenud komposti vedasin peenramaale ning laotasin selle laiali 5,2 m2 ulatuses.
10.06.2006 külvasin peenrale porgandiseemne (väljavõte ostutshekist...).
27.06.2006 toimus peenra rohimine ja harvendamine. Umbrohud (ladinakeelsed nimetused lisatud) ladestati kompostihunnikusse.
....
2.10.2006 toimus porgandite ülesvõtt. Pealsed eemaldati ning ladestati kompostihunnikusse.
Palun lugeda minu olmejäätmed 2006. aasta perioodil käsitletuks. CO2 kvoodi ületamise korral palun saata mulle arve aadressil...
Allkiri
Vot tak vot, vualaa.
8. veebr 2006
On alles päev!
Ma ei saa aru, mis täna lahti on. Esiteks tegin seda, mida ma tavaliselt kunagi ei tee - nimelt vajusin peale kT lahkumist kella kaheksa paiku tagasi voodisse ja kustusin. Mingil ajahetkel hakkas J toimetama (ta on praegu haige kurguga kodune), kella kümne paiku virutas ta magamistoa ukse ristseliti lahti ja teadustas: "Kell on kümme! Kas sa üles ka tuled või?", mina pomisesin: "Jah," keerasin teise külje ja magasin edasi. See ei olnud ka selline korralik, sügav uni enam, pigem sihuke kahe maailma vahel hõljumine, mis tekitab ajus kummalisis seoseid, nii et pärast ei saa enam aru, kas nägid seda unes või toimus kõik päriselt.
Teiseks - tõenäoliselt seetõttu, et kui ma end väevõimuga voodist välja lohistasin ja käsikaudu köögi poole kobistasin, et kohvi teha, oli kell juba pool kaksteist läbi - on mul tunne nagu väljaessutud õunamoosil. Vabandan väljendi pärast, aga see annab mu seisukorda kõige adekvaatsemalt edasi. Oleks veel, et oleks pidu pannud või korraliku joomingu maha pidanud, aga kussa sellega. Lihtsalt organismus otsustas, et võtab oma. Mis iganes see tema oma siis ka pole.
Nüüd on eluvaim tasapisi hakanud minu sisse tagasi tulema - peale seda, kui ma otsekui pohmas joodik värisevi käsi suure tassitäie piimakohvi endale sisse olin kummutanud. Siis avastasin, et etv-st tuleb praegu "Romeo ja Julia", mida kunagi sai Linnateatris vaatamas käidud ja mille kohta iirlanna Miriam, kes toona sõnagi eesti keelt ei mõistnud, teatas, et see oli parim "Romeo ja Julia" lavastus, mida ta eales näinud. Aga ma ei ole veel piisavalt ornungis, et kunstiga rinda pista.
Lisaks on väljas maru ilus ilm, aga J-l on üks mandel hiiglasuureks paisunud ja seega on õueminek välistatud. Nii ma siis pistan aeg-ajalt pea aknast välja ja tõmban kopsud värsket õhku täis. Tegelikult peaksin minema natuke lund pühkima. kT kühveldas küll rajad puhtaks, aga niimoodi saaksin natukenegi väljas olla. See toas passimine keedab ajud süldiks, ime siis, et mind unitõbi on tabanud. Praegugi veel kisub haigutama.
Nutt ja hala. Ma lähen nüüd voodit tegema. Raadiost tuleb ka Meat Loafi ülidramaatiline lauleldus, millele ma tavaliselt tähelepanu ei pööraks, mis täna aga tundub kuidagi ahastusseajav. Ei taha!
*keerab raadio kinni*
Huh. Parem hakkas. Aga nüüd ma tõepoolest lähen. Ollalaa!
*ja lähebki*
Teiseks - tõenäoliselt seetõttu, et kui ma end väevõimuga voodist välja lohistasin ja käsikaudu köögi poole kobistasin, et kohvi teha, oli kell juba pool kaksteist läbi - on mul tunne nagu väljaessutud õunamoosil. Vabandan väljendi pärast, aga see annab mu seisukorda kõige adekvaatsemalt edasi. Oleks veel, et oleks pidu pannud või korraliku joomingu maha pidanud, aga kussa sellega. Lihtsalt organismus otsustas, et võtab oma. Mis iganes see tema oma siis ka pole.
Nüüd on eluvaim tasapisi hakanud minu sisse tagasi tulema - peale seda, kui ma otsekui pohmas joodik värisevi käsi suure tassitäie piimakohvi endale sisse olin kummutanud. Siis avastasin, et etv-st tuleb praegu "Romeo ja Julia", mida kunagi sai Linnateatris vaatamas käidud ja mille kohta iirlanna Miriam, kes toona sõnagi eesti keelt ei mõistnud, teatas, et see oli parim "Romeo ja Julia" lavastus, mida ta eales näinud. Aga ma ei ole veel piisavalt ornungis, et kunstiga rinda pista.
Lisaks on väljas maru ilus ilm, aga J-l on üks mandel hiiglasuureks paisunud ja seega on õueminek välistatud. Nii ma siis pistan aeg-ajalt pea aknast välja ja tõmban kopsud värsket õhku täis. Tegelikult peaksin minema natuke lund pühkima. kT kühveldas küll rajad puhtaks, aga niimoodi saaksin natukenegi väljas olla. See toas passimine keedab ajud süldiks, ime siis, et mind unitõbi on tabanud. Praegugi veel kisub haigutama.
Nutt ja hala. Ma lähen nüüd voodit tegema. Raadiost tuleb ka Meat Loafi ülidramaatiline lauleldus, millele ma tavaliselt tähelepanu ei pööraks, mis täna aga tundub kuidagi ahastusseajav. Ei taha!
*keerab raadio kinni*
Huh. Parem hakkas. Aga nüüd ma tõepoolest lähen. Ollalaa!
*ja lähebki*
5. veebr 2006
Kuna ma alles täna õhtul...
...oma arvuti ligi sain, on see küll natuke hilinenud arvamuseavaldus, aga noh, tühja sest.
Esiteks on mulle teile teada anda järgmisest kurvast sündmusest: nimelt lubasin mina, oravake, "Voulez-vous'" klooni võidu korral emigreeruda. Ja nüüd tulebki see raske asi ette võtta. Riskides küll ennast korrata (vt. käsitööbloogi), aga naist sõnast, lehma sarvest. Nii et... Ahsoo. Pole midagi parata. Peame tegema nii, nagu Teele tahab. Jah.
Aga ausalt, selle loo võit oli tõeline downer. Pealegi ei suuda ma parimagi tahtmise juures meenutada, mis viisiga too üllitis oli. Selle asemel tiirutab minu peas tänase Mittesoovikontserdi lemmikpalana mõne aasta tagune rootslaste võidulugu "Take Me to Your Heaven", mida laulis lillas kostüümis blondiin, kelle nime ma ei mäleta ja kelle klooniks on tänavuse "Eesti laulu" esitaja Sandra.
Oi ei. Nii pikki ja keerulisi lauseid ei tohiks üks inimeseloom vasta ööd enam kirjutada. Lõpuks ei saa mitte keegi enam mitte millestki aru. Nii et head ööd, seltsimehed.
*haigutab, nii et lõualuud ragisevad* Vabandust! *ja lahkub unisena vasakule ära*
Esiteks on mulle teile teada anda järgmisest kurvast sündmusest: nimelt lubasin mina, oravake, "Voulez-vous'" klooni võidu korral emigreeruda. Ja nüüd tulebki see raske asi ette võtta. Riskides küll ennast korrata (vt. käsitööbloogi), aga naist sõnast, lehma sarvest. Nii et... Ahsoo. Pole midagi parata. Peame tegema nii, nagu Teele tahab. Jah.
Aga ausalt, selle loo võit oli tõeline downer. Pealegi ei suuda ma parimagi tahtmise juures meenutada, mis viisiga too üllitis oli. Selle asemel tiirutab minu peas tänase Mittesoovikontserdi lemmikpalana mõne aasta tagune rootslaste võidulugu "Take Me to Your Heaven", mida laulis lillas kostüümis blondiin, kelle nime ma ei mäleta ja kelle klooniks on tänavuse "Eesti laulu" esitaja Sandra.
Oi ei. Nii pikki ja keerulisi lauseid ei tohiks üks inimeseloom vasta ööd enam kirjutada. Lõpuks ei saa mitte keegi enam mitte millestki aru. Nii et head ööd, seltsimehed.
*haigutab, nii et lõualuud ragisevad* Vabandust! *ja lahkub unisena vasakule ära*
Tellimine:
Postitused (Atom)
