Ma olen juba öelnud, et siitkandist ei tasu otsida ei "Tasuja" ega ka ühegi muu raamatu lühikokkuvõtet, "Pisuhännast" rääkimata. "Ivanhoe"? Oli küll mu lemmikraamat noorusa'al. "Arabellat" lugesin ka. Lühikokkuvõtteid neist ei tee.
Vaat nii, mu armsad väikesed suhkrupõrsad. Lugege raamatuid, siis paraneb teie ettekujutusvõime ja ka lauseehitus.
Õel olen.
30. sept 2006
29. sept 2006
Nunuh
TV3-e uudistetutvustus: "Savisaar peab Ilvest ebaseaduslikuks presidendiks. Nädalavahetus tuleb vihmane."
Niipea...
...kui ma olen otsustanud oma pudrumulgu klõpsti kinni panna, et lasta inimeste (kaasa arvatud ja primaarselt just iseenda) närfidel natuke puhata ja taastuda, toimub asju, millest ei saa kirjutamata jätta.
Esiteks vaatasin eile õhtul "Paari" ja kuidas ma ka ei püüdnud oma arvamust endale hoida (tervislikum nagu ja ei aja teistel und ära ka), ei suutnud ma viimaks kiusatusele vastu panna ja kukkusin kribama. Sest mulle jäi üsna arusaamatuks, miks oli vaja jälle hakata Rüütlit mõnitama. Sorri, aga ära tüütab juba, ausalt. Pealegi ütleb vanasõna, et lamajat ei lööda, aga no need kolm noormeest - mis pagana imelik nimi nende triol ka ei olnud - ei saanud muidu, kui pidid ennast lamedalt välja elama.
Puht inimlikust seisukohast: jätke vanainimene rahule. See ei ole enam naljakas.
*oravake on teadupärast täielikult, kõige nelja käpa ja lugematute sabakarvadega Ilvese pooldaja, nii et palun mitte valesti mõista*
Teiseks tabas meie (ja arvatavasti kõigi J rühmakaaslaste peresid) kurb uudis: nimelt läheb J lemmikkasvataja mehele ja kolib sootuks teise Eestimaa otsa. Kui poiss seda eile teada sai, läksid ta silmad suureks-suureks ja olid ilmatuma kurvad. Mul oli lapsest lausa südamest kahju. Pealegi - sihuke jant, nagu neil ülemöödunud aastal selle kasvataja leidmisega oli, ja nüüd hakkab siis jälle peale.
Ega midagi. Loodame, et tuleb jälle selline, kellega J-l probleeme ei teki. Kuigi, selles lasteaias ei olegi tekkinud. Eelmises lasteaias oli asi lausa nii, et kui oli "kurja kasvataja" vahetus, istus J oma kapi juures ja keeldus rühmaruumi minemast. Ja mina omakorda kuulsin pidevalt, kui paha laps mul on.
Ah olgu. Saba sirgu!
Esiteks vaatasin eile õhtul "Paari" ja kuidas ma ka ei püüdnud oma arvamust endale hoida (tervislikum nagu ja ei aja teistel und ära ka), ei suutnud ma viimaks kiusatusele vastu panna ja kukkusin kribama. Sest mulle jäi üsna arusaamatuks, miks oli vaja jälle hakata Rüütlit mõnitama. Sorri, aga ära tüütab juba, ausalt. Pealegi ütleb vanasõna, et lamajat ei lööda, aga no need kolm noormeest - mis pagana imelik nimi nende triol ka ei olnud - ei saanud muidu, kui pidid ennast lamedalt välja elama.
Puht inimlikust seisukohast: jätke vanainimene rahule. See ei ole enam naljakas.
*oravake on teadupärast täielikult, kõige nelja käpa ja lugematute sabakarvadega Ilvese pooldaja, nii et palun mitte valesti mõista*
Teiseks tabas meie (ja arvatavasti kõigi J rühmakaaslaste peresid) kurb uudis: nimelt läheb J lemmikkasvataja mehele ja kolib sootuks teise Eestimaa otsa. Kui poiss seda eile teada sai, läksid ta silmad suureks-suureks ja olid ilmatuma kurvad. Mul oli lapsest lausa südamest kahju. Pealegi - sihuke jant, nagu neil ülemöödunud aastal selle kasvataja leidmisega oli, ja nüüd hakkab siis jälle peale.
Ega midagi. Loodame, et tuleb jälle selline, kellega J-l probleeme ei teki. Kuigi, selles lasteaias ei olegi tekkinud. Eelmises lasteaias oli asi lausa nii, et kui oli "kurja kasvataja" vahetus, istus J oma kapi juures ja keeldus rühmaruumi minemast. Ja mina omakorda kuulsin pidevalt, kui paha laps mul on.
Ah olgu. Saba sirgu!
27. sept 2006
Tänases Terevisioonis...
...küsis saatejuht metsaaluste prügist puhastamise aktsiooni ühelt eestvedajalt (nimi, nagu ikka, on mul kahjuks juba ununud), et kui rämpsustamist kaardistada, siis millised Eestimaa kandid kõige hullemad on.
Konkreetset vastust ta sellele küsimusele ei saanud, aga ma võin kihla vedada, et Harku vald oleks kui mitte esimene, siis vähemalt esikolmikus. Meie kandis on asi ikka väga nutune.
Konkreetset vastust ta sellele küsimusele ei saanud, aga ma võin kihla vedada, et Harku vald oleks kui mitte esimene, siis vähemalt esikolmikus. Meie kandis on asi ikka väga nutune.
26. sept 2006
Ma siin vaatasin...
...ja jõudsin järeldusele, et bloogist, kus ma tundmatuna sain oma vastikul iseloomul täiel rinnal õitseda lasta, on tasapisi saanud (vaid aeg-ajalt jaurava) emme bloog.
Kes ütles, et see paha on? Mina igatahes ei kurda. Ilmselt on... ma ei tea... prioriteedid muutunud.
"Ja paradigma muutus ka," lisab Maahärra jorinal juurde. (TM "M-Klubi".)
Aga nagu ikka, poeb mu hinge tahtmine tsiteerida ja kui see tahtmine juba kord olemas on, ei ole minu võimuses teda tagasi hoida. Niisiis, kasutades hiidnaise Creonta sõnu etendusest "Armastus kolme apelsini vastu": "Mis on minust nüüd saanud? Laste lemmik! Päh!"
"Naljad siin ja naljad seal," ütles Pipi ja tõstis Blomi kapi otsa.
*lehvitab vihinal kõrvu*
Tegelikult pidigi see olema minu emme-pooluse dirigeeritud sissekanne, aga ilmselt lõid kampa ka Oravakese Teine Mina ja Tõelise Soodaefektiga Blondiin, sest välja kukkus nagu alati. Õnneks viiuldab Mittesoovikontserdi Sümfooniaorkester täna täiesti ootamatult sellist meloodiat, mis lausa talutav on, ja Riho Sibul raspeldab: "Ma sind ei tea..."
Rahmaninov on ikka tontima ilusat muusikat kirjutanud, kas pole?
Terve selle aja, mis ma siin istun ja totrusi toksin, piuksub mu peas kaine hääleke (hm, sellel veel nime ei olegi - äkki siis lihtsalt Kaine Hääleke?): "Millal sa asja juurde jõuad?" Olgu siis.
Kui lollused sinnapaika jätta, siis ma olen ikka mures küll. J jäi eile õhtul jälle haigeks. Hommikul oli rõõmus ja roosa, keksis terve tee trollipeatusest lasteaiani ja itsitas omaette, koju tulime ka täiesti normaalsel, aga seal korraga tuli vaikselt minu juurde ja ütles, et tal on paha olla. Et köhima ajab. Kui ta mulle sülle ronis, tundsin, et ta on kuum nagu reheahi. Oligi - palavik 38,8!
See on üks rist ja viletsus, ma ütlen. Ta vaeseke ei saagi muud kui ainult tõbitseda. Lisaks allergia ja mandlid ja...
Neid muresid, neid muresid.
Tegelikult on asi ju naljast kaugel.
*sügav ohe*
Kes ütles, et see paha on? Mina igatahes ei kurda. Ilmselt on... ma ei tea... prioriteedid muutunud.
"Ja paradigma muutus ka," lisab Maahärra jorinal juurde. (TM "M-Klubi".)
Aga nagu ikka, poeb mu hinge tahtmine tsiteerida ja kui see tahtmine juba kord olemas on, ei ole minu võimuses teda tagasi hoida. Niisiis, kasutades hiidnaise Creonta sõnu etendusest "Armastus kolme apelsini vastu": "Mis on minust nüüd saanud? Laste lemmik! Päh!"
"Naljad siin ja naljad seal," ütles Pipi ja tõstis Blomi kapi otsa.
*lehvitab vihinal kõrvu*
Tegelikult pidigi see olema minu emme-pooluse dirigeeritud sissekanne, aga ilmselt lõid kampa ka Oravakese Teine Mina ja Tõelise Soodaefektiga Blondiin, sest välja kukkus nagu alati. Õnneks viiuldab Mittesoovikontserdi Sümfooniaorkester täna täiesti ootamatult sellist meloodiat, mis lausa talutav on, ja Riho Sibul raspeldab: "Ma sind ei tea..."
Rahmaninov on ikka tontima ilusat muusikat kirjutanud, kas pole?
Terve selle aja, mis ma siin istun ja totrusi toksin, piuksub mu peas kaine hääleke (hm, sellel veel nime ei olegi - äkki siis lihtsalt Kaine Hääleke?): "Millal sa asja juurde jõuad?" Olgu siis.
Kui lollused sinnapaika jätta, siis ma olen ikka mures küll. J jäi eile õhtul jälle haigeks. Hommikul oli rõõmus ja roosa, keksis terve tee trollipeatusest lasteaiani ja itsitas omaette, koju tulime ka täiesti normaalsel, aga seal korraga tuli vaikselt minu juurde ja ütles, et tal on paha olla. Et köhima ajab. Kui ta mulle sülle ronis, tundsin, et ta on kuum nagu reheahi. Oligi - palavik 38,8!
See on üks rist ja viletsus, ma ütlen. Ta vaeseke ei saagi muud kui ainult tõbitseda. Lisaks allergia ja mandlid ja...
Neid muresid, neid muresid.
Tegelikult on asi ju naljast kaugel.
*sügav ohe*
Jah, ma...
...olen veel siin. Ega mind ei võta ei ussi- ega püssirohi. Unejänesed* ka mitte.
Aga praegu tuleb see!** Eks katsuge niimoodi magama minna.
Mida? *toriseb* Jaa-jah, ma juba lähen.
___________________________
* No mingid loomad on nad kindlasti ju.
** Kuigi ma eelistaksin kuulata seda laulu Riho Sibula esituses.
Aga praegu tuleb see!** Eks katsuge niimoodi magama minna.
Mida? *toriseb* Jaa-jah, ma juba lähen.
___________________________
* No mingid loomad on nad kindlasti ju.
** Kuigi ma eelistaksin kuulata seda laulu Riho Sibula esituses.
Ma olen praegu...
...keset sihukest roosat romantikaudu (mis ei ole sugugi mitte halb - aeg-ajalt): kõigepealt vaatasin seda linakaost ja tagatipuks laulab Nat King Cole praegu Iskelmäradios mahesametiselt: When I fall in love, it will be forever... Sihuke... mõnus tunne on.
Vahel kulub ära.
Soomlaste Iskelmäradio kohta niipalju, et öisel ajal on see vägagi kuulatav asi, eriti siis, kui nad viiekümnendate-kuuekümnendate muusikat mängivad.
*õhkab igatevalt, pilk (otsib uurivalt - ei, kuud ei ole näha) taevasse suunatud*
Eih, kallid lugejad, minuke kebib nüüd kotile. Ilus oli, aga...
Oh issand, nüüd hakkasid Andrewsi õeksed venitama: Drinking rum and cocaaaa cola... Ma'i saagi magama vist.
Oh yes, it's ladies' night
and the feeling's right,
oh yes, it's ladies' night,
oh what a night!
Nende diskonootidega ka lõpetame. Head ööd, kallid lugejad, ja uute kohtumisteni lähitulevikus.
*lutsutab sabaotsa*
Jumala ausalt, ma olen unepilves.
'dööd.
Vahel kulub ära.
Soomlaste Iskelmäradio kohta niipalju, et öisel ajal on see vägagi kuulatav asi, eriti siis, kui nad viiekümnendate-kuuekümnendate muusikat mängivad.
*õhkab igatevalt, pilk (otsib uurivalt - ei, kuud ei ole näha) taevasse suunatud*
Eih, kallid lugejad, minuke kebib nüüd kotile. Ilus oli, aga...
Oh issand, nüüd hakkasid Andrewsi õeksed venitama: Drinking rum and cocaaaa cola... Ma'i saagi magama vist.
Oh yes, it's ladies' night
and the feeling's right,
oh yes, it's ladies' night,
oh what a night!
Nende diskonootidega ka lõpetame. Head ööd, kallid lugejad, ja uute kohtumisteni lähitulevikus.
*lutsutab sabaotsa*
Jumala ausalt, ma olen unepilves.
'dööd.
23. sept 2006
No puu taha, ma ütlen
Vähe sellest, et Kristjan Kasearu on end viimasel ajal otsisõnade esikohale rebinud - nüüd otsivad nad siit juba tema isa ka.
Numa'ivõi.
Numa'ivõi.
Äh
Ma olen jube unine, aga pikali visata ka ei saa, sest siis ma jään magama ja magan uue presidendi maha.
Nutt ja hala, ma ütlen.
Nutt ja hala, ma ütlen.
Vabadus!
Või tegelt, mis vabadus nüüd nii väga, aga... Lihtsalt jõmm pakkis jälle oma seitse asja ning kolis nädalavahetuseks E manu, kT aga kolistas koos sõbraga, kes kah igast põnevaid asju kasvatab, Kristiine laadale.
*interluudium tuleb*
Tegelikult - sic! - peaks igasuguseid - sic! - moonutisi mitte pooldama ja kasutama korrektset eesti keelt.
*interluudiumi lõpp*
Aga mul on tõepoolest kuidagi niimoodi juhtunud, et suurt peale küpsetamise polegi nagu midagi teha. Nojah, töö muidugi välja arvata, eriti veel seetõttu, et tähtaeg annab endast juba vaikse tuututamisega märku. Aga ometi on mul selline tunne kontes, et ma mitte ei viitsi sellega täna tegeleda. Kui päris aus olla, siis mul on hoopis sihuke must-valge meeleolu. Hea meelega vaataks mõnd vana filmi hoopis.
*interluudium tuleb*
Tegelikult - sic! - peaks igasuguseid - sic! - moonutisi mitte pooldama ja kasutama korrektset eesti keelt.
*interluudiumi lõpp*
Aga mul on tõepoolest kuidagi niimoodi juhtunud, et suurt peale küpsetamise polegi nagu midagi teha. Nojah, töö muidugi välja arvata, eriti veel seetõttu, et tähtaeg annab endast juba vaikse tuututamisega märku. Aga ometi on mul selline tunne kontes, et ma mitte ei viitsi sellega täna tegeleda. Kui päris aus olla, siis mul on hoopis sihuke must-valge meeleolu. Hea meelega vaataks mõnd vana filmi hoopis.
22. sept 2006
J ja liiklusmärgid
"Piret, kas sa tead, mida see märk tähendab, kus on sinine ja punane rist peal? See tähendab, et "ausõna, siin ei tohi parkida"!"
21. sept 2006
...
Pesu kuivama riputamine on hea tegevus - miski ei vii mõtteid mujale. Tegelesin sellega just oma kümmekond minutit ja mõtlesin...
...et peaksin vähem sõna võtma. Eriti asjades, mis minusse ei puutu. Ainus probleem asja juures on, et kuidas teha kindlaks, mis puutub ja mis ei puutu. Kui ma olen inimest silmast silma näinud vaid korra, aga iga päev tema bloogi loen, siis on ta ju midagi enamat kui lihtsalt juhututtav. Minu meelest. Ja kui talle halvasti öeldakse, mida ma siis teen? Kehitan õlgu? Klikkan bloogi kinni ega tee väljagi? Ütlen, mida arvan, ja pärast põen, et üldse klaviatuuri klõbistasin?
Mine võta kinni.
Aga ma peaksin vähem sõna võtma. Punktum.
Hilisem lisa: aga ükskõikseks ei jäta see mind ometi. Ärritab hoopis. Ja nörritab. (Jube hea sõna, mitte ei saand kasutamata jätta.)
...et peaksin vähem sõna võtma. Eriti asjades, mis minusse ei puutu. Ainus probleem asja juures on, et kuidas teha kindlaks, mis puutub ja mis ei puutu. Kui ma olen inimest silmast silma näinud vaid korra, aga iga päev tema bloogi loen, siis on ta ju midagi enamat kui lihtsalt juhututtav. Minu meelest. Ja kui talle halvasti öeldakse, mida ma siis teen? Kehitan õlgu? Klikkan bloogi kinni ega tee väljagi? Ütlen, mida arvan, ja pärast põen, et üldse klaviatuuri klõbistasin?
Mine võta kinni.
Aga ma peaksin vähem sõna võtma. Punktum.
Hilisem lisa: aga ükskõikseks ei jäta see mind ometi. Ärritab hoopis. Ja nörritab. (Jube hea sõna, mitte ei saand kasutamata jätta.)
Retoorilisevõitu küsimus
Miks arvab mõni inimene, et tal on õigus tulla ja oma poriste kottadega üle teise inimese elutoavaiba/hinge kooserdada?
20. sept 2006
Sina jeerum, sina jeerum...
...kas sa tead, ma ütle soole!
Tegelt tuleb nüüd üks poisslapse emme nutt ja hala.
Ma lähen poodi, et osta J-le aluspesu, aga mida pole, seda pole. Vähemalt mitte Tallinna linnas. Kaups oli vanasti koht, kust sai lahedaid komplekte, aga nüüd pole seal enam õhkagi. Ega ka teistes poodides. Ainus koht, kust ma midagi olen saanud, on Tartus Rüütli tänaval. Aga Tallinnas - mkmm. Ää mitte loodagi.
Ei noh, variante muidugi on - et on püksid, aga pole särki või vastupidi. Siis otsi ja klapita. A mida ma teen - poiss on suvega veel neli senti kasvada visanud ja on nüüdseks juba meeter kakskümmend. Esimeses klassis käiva naabripoisiga ühepikkune. Ja jalanumber on kolmkümmend üks. Kõik varuga ostetud asjad on juba parajad.
Kas ma ikka olen öelnud, et ta on viieaastane?
See on vist nii, et kui sul on tütar, siis on saadaval ainult poiste riided, ja kui sul on poeg, siis näed igal pool ainult roosasid ja helelillasid riideid, lehvikesi ja sitse-satse. Esimest varianti pole ma kogenud, seepärast ei tea kaasa rääkida, aga teine variant vastab 100% tõele, ausalt. Isegi juhul, kui sul on õnnestunud viimaks ometi leida kõrge kaelusega ja pikkade käistega trikotaažpluus, mis mingi ime läbi ei olegi pastelne ja lillekestega kaetud, vaid on kena asjalikku rohelist või sinist värvi, siis on kellegi totra idee ajel kaeluse serva õmmeldud peenike hõbedane krousis paelake. Puu taha, ma ütlen!
Muidugi ma ostan selle ära ja harutan kodus paelakese küljest, aga milleks pean ma seda vaeva nägema (paelake on ju kindlalt õmbluse vahel ja kogu krempel on overlokitatud, nii et arvake ise, milline mässamine sellega on), kui poes võiks ju poiste pluusid olemas olla. Nojah, on ka. Aga harva. Või otsin ma lihtsalt valel ajal ja valest kohast.
Oma viga, et mul on just seda mõõtu laps, kelle numbrid kaovad nagu soojad saiad.
Tegelt naljakas hala ju. Praegu. Kui poed on kaupa täis. A näe. *laiutab käsi*
Mis teha. See on see karm elu ja taline unnapüük, mis näkku oma vaod künnab. Ohjah.
Tegelt tuleb nüüd üks poisslapse emme nutt ja hala.
Ma lähen poodi, et osta J-le aluspesu, aga mida pole, seda pole. Vähemalt mitte Tallinna linnas. Kaups oli vanasti koht, kust sai lahedaid komplekte, aga nüüd pole seal enam õhkagi. Ega ka teistes poodides. Ainus koht, kust ma midagi olen saanud, on Tartus Rüütli tänaval. Aga Tallinnas - mkmm. Ää mitte loodagi.
Ei noh, variante muidugi on - et on püksid, aga pole särki või vastupidi. Siis otsi ja klapita. A mida ma teen - poiss on suvega veel neli senti kasvada visanud ja on nüüdseks juba meeter kakskümmend. Esimeses klassis käiva naabripoisiga ühepikkune. Ja jalanumber on kolmkümmend üks. Kõik varuga ostetud asjad on juba parajad.
Kas ma ikka olen öelnud, et ta on viieaastane?
See on vist nii, et kui sul on tütar, siis on saadaval ainult poiste riided, ja kui sul on poeg, siis näed igal pool ainult roosasid ja helelillasid riideid, lehvikesi ja sitse-satse. Esimest varianti pole ma kogenud, seepärast ei tea kaasa rääkida, aga teine variant vastab 100% tõele, ausalt. Isegi juhul, kui sul on õnnestunud viimaks ometi leida kõrge kaelusega ja pikkade käistega trikotaažpluus, mis mingi ime läbi ei olegi pastelne ja lillekestega kaetud, vaid on kena asjalikku rohelist või sinist värvi, siis on kellegi totra idee ajel kaeluse serva õmmeldud peenike hõbedane krousis paelake. Puu taha, ma ütlen!
Muidugi ma ostan selle ära ja harutan kodus paelakese küljest, aga milleks pean ma seda vaeva nägema (paelake on ju kindlalt õmbluse vahel ja kogu krempel on overlokitatud, nii et arvake ise, milline mässamine sellega on), kui poes võiks ju poiste pluusid olemas olla. Nojah, on ka. Aga harva. Või otsin ma lihtsalt valel ajal ja valest kohast.
Oma viga, et mul on just seda mõõtu laps, kelle numbrid kaovad nagu soojad saiad.
Tegelt naljakas hala ju. Praegu. Kui poed on kaupa täis. A näe. *laiutab käsi*
Mis teha. See on see karm elu ja taline unnapüük, mis näkku oma vaod künnab. Ohjah.
19. sept 2006
Milleks?
Kui me täna hommikul lasteaeda läksime, tekkis trollis ühel vanemal tädil probleem sellega, et J mind eesnime pidi kutsub. Otseselt meile ta midagi ei öelnud ja J õnneks ei pannudki midagi tähele, aga mina kuulsin, kuidas ta oma sõbrannaga arutas, et on ikka jube küll, kui ebaviisakad tänapäeva lapsed on, "Ja see kõik on emade süü! Mina ütlesin emale alati "ema" ja oma ämma teietasin kuni surmani. Aga nüüd, vaata, millised lapsed on! Ninakad, vastikud! Ei mingit austust vanemate inimeste vastu." Jne, jne, jne, blaa-blaa-blaa.
Lühikese süütenööriga, nagu ma olen, surusin lõuapärad tugevalt vastamisi. Pealegi ei kõlba see kusagile, kui ma stseeni korraldan, liiatigi veel oma lapse ees. Ta õiendab niigi, kui keegi punase tulega üle tänava läheb või talle sigaretisuitsu näkku puhub. Ninatark on ta jah, aga hoidku küll, ma püüan teda ohjeldada, mitte ei õhuta igal pool sõna võtma.
Aga mis puutub sellesse, et ta mind, kT-t ja E-t (on küll õiged lõpud, muide; ei ole "emat") eesnime pidi kutsub - no ja siis?. Kellelegi meist kui kolmandale isikule viidates kasutab ta ikka sõnu "emme", "issi" ja "vanaema". Lugupidamatuse märk? Mõne arvates ehk jah, aga mina küll siin probleemi ei näe. Pigem on ta mõnus ja asjalik jõmm ja ajab lahedat juttu. Las ajab.
Lühikese süütenööriga, nagu ma olen, surusin lõuapärad tugevalt vastamisi. Pealegi ei kõlba see kusagile, kui ma stseeni korraldan, liiatigi veel oma lapse ees. Ta õiendab niigi, kui keegi punase tulega üle tänava läheb või talle sigaretisuitsu näkku puhub. Ninatark on ta jah, aga hoidku küll, ma püüan teda ohjeldada, mitte ei õhuta igal pool sõna võtma.
Aga mis puutub sellesse, et ta mind, kT-t ja E-t (on küll õiged lõpud, muide; ei ole "emat") eesnime pidi kutsub - no ja siis?. Kellelegi meist kui kolmandale isikule viidates kasutab ta ikka sõnu "emme", "issi" ja "vanaema". Lugupidamatuse märk? Mõne arvates ehk jah, aga mina küll siin probleemi ei näe. Pigem on ta mõnus ja asjalik jõmm ja ajab lahedat juttu. Las ajab.
18. sept 2006
Appi
Niimoodi tekibki lastel sekundaarne kirjaoskamatus.
*olnud sunnitud väga vara tõusma ja on sellepärast mürgine kut Delfi kommentaator*
Nüüd on valida: kas minna magama või lõpetada tänaseks blogimine. Muidu on tulemus letaalsem kui valge kärbseseen.
Njah.
Suure tõenäosusega ei tee ma siiski kumbagi.
Olete hoiatatud.
*kõmbib uimaselt tuikudes kööki järjekordse kohviannuse järele*
*olnud sunnitud väga vara tõusma ja on sellepärast mürgine kut Delfi kommentaator*
Nüüd on valida: kas minna magama või lõpetada tänaseks blogimine. Muidu on tulemus letaalsem kui valge kärbseseen.
Njah.
Suure tõenäosusega ei tee ma siiski kumbagi.
Olete hoiatatud.
*kõmbib uimaselt tuikudes kööki järjekordse kohviannuse järele*
17. sept 2006
Reisijuttu
Meie augustikuine Hiiumaa-reis mõjus meie Konn-Maailmarändurile (loe: Järeltulijale) niivõrd innustavalt, et järgmiseks suveks on reisiplaanid juba tehtud. Niisiis:
1) Saaremaa
2) Gotland (sealt on vaja käi ära tuua, siis ei ole meie majas enam noa- ja kääriteritajaid tarvis)
3) Ibiza ("No tead küll, emme, oot, mis saar see oli, nagu pitsa?")
4) Madagaskar
Oi ermerm, ma'i ütle muud.
1) Saaremaa
2) Gotland (sealt on vaja käi ära tuua, siis ei ole meie majas enam noa- ja kääriteritajaid tarvis)
3) Ibiza ("No tead küll, emme, oot, mis saar see oli, nagu pitsa?")
4) Madagaskar
Oi ermerm, ma'i ütle muud.
Marfunja Afanasjevna...
...on üks igavene diversant.
Nimelt selgus eile seitsmese naabripliksi jutust, et meie kassiniru on neil söögile võetud. Okei, kui nad tahavad meie kassele süüa osta, lasku käia, seni kuni kassid paksuksmineku tundemärke ei ilmuta. Mis ma tühja ikka naabritega jauran, liiatigi, kui Marfunja naabripliksi hoiab.
Nujah, nüüd ma muidugi tean, miks.
Marfunjal on aeg-ajalt komme pikemaks ajaks kaduda. Me kahtlustasime lõõpimisi juba ammu, et ju tal on kusagil üks pere veel. Noja nüüd selgus, et ongi.
Aga tema! Niikui kodus näule annab, nii kohemaid toidukausi juurde, ajab aga käpad harki ja nõuab õlut ja veini. Ja käib hiiri und linnukesi murdmas. Hiired hiirteks, aga tihaste ja leevikeste kohta ütlen küll: "Uuuhh, kassimait, va igavene muhvikandidaat!" Aga noh, emase kassi asi.
Sellegipoolest on ta üks tüüp mis tüüp. Lontkõrv, ma ütlen.
Nimelt selgus eile seitsmese naabripliksi jutust, et meie kassiniru on neil söögile võetud. Okei, kui nad tahavad meie kassele süüa osta, lasku käia, seni kuni kassid paksuksmineku tundemärke ei ilmuta. Mis ma tühja ikka naabritega jauran, liiatigi, kui Marfunja naabripliksi hoiab.
Nujah, nüüd ma muidugi tean, miks.
Marfunjal on aeg-ajalt komme pikemaks ajaks kaduda. Me kahtlustasime lõõpimisi juba ammu, et ju tal on kusagil üks pere veel. Noja nüüd selgus, et ongi.
Aga tema! Niikui kodus näule annab, nii kohemaid toidukausi juurde, ajab aga käpad harki ja nõuab õlut ja veini. Ja käib hiiri und linnukesi murdmas. Hiired hiirteks, aga tihaste ja leevikeste kohta ütlen küll: "Uuuhh, kassimait, va igavene muhvikandidaat!" Aga noh, emase kassi asi.
Sellegipoolest on ta üks tüüp mis tüüp. Lontkõrv, ma ütlen.
15. sept 2006
Lapsesaamise lugu
Ma sain vanaemaks.
J-l sündis ühel öösel poeg. Karu küll, aga poeg ikka. Miks temal sündis, sellele on lihtne ja loogiline seletus: "No tal ema ju ei old!"
(Vahemärkuseks olgu öeldud, et "neist asjadest" oleme talle püüdnud tema lapsearusaamise piires normaalselt rääkida. Kui ikka on küsinud, siis oleme vastanud ka.)
Kuna tädi H pisitütrel on turvahäll, oli seda J titalegi vaja. Sai ühe traadist punutud pikliku korvi, sang ka korralikult külges, liikuv ja puha. Karu mahtus sinna täpselt sisse.
Nüüd tuli J minu juurde ja seletas: "Mu pojake on ikka üsna vallatu ja tema karupeake on karutarkust täis. Sellepärast vajuvadki tal turvahällis jalad ülespidi."
Tark lapselaps mul, pole midagi öelda.
J-l sündis ühel öösel poeg. Karu küll, aga poeg ikka. Miks temal sündis, sellele on lihtne ja loogiline seletus: "No tal ema ju ei old!"
(Vahemärkuseks olgu öeldud, et "neist asjadest" oleme talle püüdnud tema lapsearusaamise piires normaalselt rääkida. Kui ikka on küsinud, siis oleme vastanud ka.)
Kuna tädi H pisitütrel on turvahäll, oli seda J titalegi vaja. Sai ühe traadist punutud pikliku korvi, sang ka korralikult külges, liikuv ja puha. Karu mahtus sinna täpselt sisse.
Nüüd tuli J minu juurde ja seletas: "Mu pojake on ikka üsna vallatu ja tema karupeake on karutarkust täis. Sellepärast vajuvadki tal turvahällis jalad ülespidi."
Tark lapselaps mul, pole midagi öelda.
Ei ole kerge kellelgi...
...ei sul, ei mul, ei...
Vabandust. Aga mul on praegu tunne, nagu oleksin liitri verd loovutanud. Ja nad tahavad veel.
Praeguse seisuga on õnneks kõik vajalikud maksud makstud. Hingamisaeg teise oktoobrini, siis on uus deadline.
Aga vingun mis ma vingun, kellast kellani tööl käimine on mulle ikka väga kaugeks jäänud. Kunagi ei mõistnud ma sõbranna Annat, kes oma viimasele töökohale maandudes ohkas, et vaat see on tema töö, mitte mingi kaheksast viieni kontorilaua taga. Et mida. Et kuidas. Et ei, mulle meeldib rutiin.
Tühjagi. Viimaks sai mul sellest rutiinist kõrini. J oodatav saabumine oli kui õnnistatud puhkepaus. Ja pärast seda oli juba mekk suus, kui mõnus on oma aja peremees olla. Nii et laseme aga rõemsasti edasi.
Vabandust. Aga mul on praegu tunne, nagu oleksin liitri verd loovutanud. Ja nad tahavad veel.
Praeguse seisuga on õnneks kõik vajalikud maksud makstud. Hingamisaeg teise oktoobrini, siis on uus deadline.
Aga vingun mis ma vingun, kellast kellani tööl käimine on mulle ikka väga kaugeks jäänud. Kunagi ei mõistnud ma sõbranna Annat, kes oma viimasele töökohale maandudes ohkas, et vaat see on tema töö, mitte mingi kaheksast viieni kontorilaua taga. Et mida. Et kuidas. Et ei, mulle meeldib rutiin.
Tühjagi. Viimaks sai mul sellest rutiinist kõrini. J oodatav saabumine oli kui õnnistatud puhkepaus. Ja pärast seda oli juba mekk suus, kui mõnus on oma aja peremees olla. Nii et laseme aga rõemsasti edasi.
Täna siis...
...huilgame koos Freddie Mercuryga: I was born to love you! Vähemalt normaalne laul, midagi pole öelda.
Aga kuhu see kõlbab, et korraga nii jahedaks läks? Mis neile pähe tuli? Eile oli kakskümmend üks kraadi, täna kell pool seitse näitas kraadiklaas akna taga napilt kuus. Korralagedus, ma ütlen.
J on jälle kodune (üllatus-üllatus). Nina jookseb kut mahlakask ja hääl on ära. Menüüs on kuum ingveri-meetee, sinepi-jalavann ja villased sokid. Mul on kuri plaan lisada sellele loetelule veel seenepirukad ja õhukesed ülepannikoogid. Mingi õiglus peab ka ikka valitsema ja kui pauku ei saa, siis mina ei mängi, tarige või kõik viieöörilised siia. Kas mina pean siis sellepärast kannatama, et majas ei leidu ühtki salli, mis kõditaks???
Ooookei. Igaks juhuks lõpetan praegu. Lugemiseni.
*mõtleb siin praegu, et see "lugemiseni" hakkab varsti endalegi närvidele käima nagu see igavesti äraleierdatud "päikest!"*
Ei ole midagi teha. Elu on ränk, aga karmilt õiglane. Ja mingi nutt und hala siin ei aita.
Olgu-olgu. Ma juba lähen. Kohvi tahaks ka veel. Mee ja piimaga. Nämma.
Tsau.
Aga kuhu see kõlbab, et korraga nii jahedaks läks? Mis neile pähe tuli? Eile oli kakskümmend üks kraadi, täna kell pool seitse näitas kraadiklaas akna taga napilt kuus. Korralagedus, ma ütlen.
J on jälle kodune (üllatus-üllatus). Nina jookseb kut mahlakask ja hääl on ära. Menüüs on kuum ingveri-meetee, sinepi-jalavann ja villased sokid. Mul on kuri plaan lisada sellele loetelule veel seenepirukad ja õhukesed ülepannikoogid. Mingi õiglus peab ka ikka valitsema ja kui pauku ei saa, siis mina ei mängi, tarige või kõik viieöörilised siia. Kas mina pean siis sellepärast kannatama, et majas ei leidu ühtki salli, mis kõditaks???
Ooookei. Igaks juhuks lõpetan praegu. Lugemiseni.
*mõtleb siin praegu, et see "lugemiseni" hakkab varsti endalegi närvidele käima nagu see igavesti äraleierdatud "päikest!"*
Ei ole midagi teha. Elu on ränk, aga karmilt õiglane. Ja mingi nutt und hala siin ei aita.
Olgu-olgu. Ma juba lähen. Kohvi tahaks ka veel. Mee ja piimaga. Nämma.
Tsau.
14. sept 2006
Lapsepõlve lemmikraamat
Kiikasin leivaisa kodulehekülge ja avastasin rõemuga, et kunagi lapsepõlves kapsaks loetud ja seejärel teadmata kadunuks jäänud muinasjutukogumik on uuesti välja antud, pealegi veel niisugusena, nagu see esmakordselt ilmus, Vaheri illustratsioonidega ja puha. Vahepealne, 1981. aastal ilmutatud kordustrükk ei meeldinud mulle sugugi. Polnud nagu see. Isiklik kiiks, mis teha.
Eks arvake ise, kas läks loosi või mitte, Raamatuklubi liige nagu ma olen. Kes ära arvab... eeeeei, endale küll ei saa. Ärge lootkegi.
Ollalaa.
*lööb saba tähtsalt kohevile ja astub minema*
Eks arvake ise, kas läks loosi või mitte, Raamatuklubi liige nagu ma olen. Kes ära arvab... eeeeei, endale küll ei saa. Ärge lootkegi.
Ollalaa.
*lööb saba tähtsalt kohevile ja astub minema*
Ma ei tea...
...kuidas teiega on, aga kui mina olen tujust ära, tülpinud või lihtsalt väsinud, siis ma a) muidugi koon ja b) loen mõnd selle mehe üllitist (kui muidugi juhtub käepärast olema) ehk vaatan seda. Väga palju aitab, muide. Praegu on mul käsil see.
Muuseas avastasin ka paar temale pühendatud ühingut.
Muuseas avastasin ka paar temale pühendatud ühingut.
13. sept 2006
*auru väljalaskmise vilin*
Armas jumal, palun tee inimestele selgeks, et sellist tõbe nagu Dawni sündroom ei ole olemas. On Downi sündroom. Palun, eks?
Kui te mind ei usu.
See peaks ju siililegi selge olema, sest "dawn", millega pidevalt minu bloogi satutakse, hääldub ju "doon", jei boogu ja tsort paberii pažaalusta!
*oravake- donjakihhote närib tähti, nii et ragin taga*
Kui te mind ei usu.
See peaks ju siililegi selge olema, sest "dawn", millega pidevalt minu bloogi satutakse, hääldub ju "doon", jei boogu ja tsort paberii pažaalusta!
*oravake- donjakihhote närib tähti, nii et ragin taga*
Nõndaks
Kodus tagasi. Tänane linnatrett sisaldas endas peaaegu nelja tundi lastepolikliinikus - J käis allergoloogi juures ja mõõtis kopsumahtu. Puhus nii, et oli näost lilla, aga siis sai kiita ka, et näe, nii tubli viieaastast, kes täpselt aru saab, mida teha, polevat neil tükil ajal näha olnud.
Aga lõppkokkuvõttes on meil üks mure juures. J-l nimelt on tolmuallergia. Puhumistest andis õnneks (ptüi-ptüi-ptüi) teada, et miski näit oli J-l kaheksa - kaksteist andvat põhjust tõsiseks mureks, sest see näitavat juba astma teket. Viimasega aga olen ma isa tõttu väga lähedalt ja tõsiselt kokku puutunud. Ega ma paanitse, see on lihtsalt haigus, millega kohtumisest ma parema meelega hoiduksin. Ja lisaks veel ravimid, mis selle haiguse puhul on siiski hormonaalsed.
Igal juhul tähendab see ranget režiimi: iga päev põrand ja muud pinnad üle käia, tuba õhutada, võimalikult vähe tolmukogujaid igale poole - ma'i kujuta ette, mis häält noormees teeb, kui ma ta kaisuloomade hunniku voodist minema kupatan ja kapipealse mänguloomade kollektsioonist lagedaks olen sunnitud tegema. Liiatigi on me majas õhuniiskust ikka üle lubatud neljakümne viie protsendi. Ma'i teagi, mis oleks lahendus. Kliimaseade? Veefiltriga tolmuimejale olena ma niikuinii juba mõtlema hakanud.
Ohjah. Vähemalt võib plusspoolele kanda selle, et kassi- ja koerakarvadele J allergiline ei ole. Olgem rõõmsad sellegi väikese asja üle.
Aga lõppkokkuvõttes on meil üks mure juures. J-l nimelt on tolmuallergia. Puhumistest andis õnneks (ptüi-ptüi-ptüi) teada, et miski näit oli J-l kaheksa - kaksteist andvat põhjust tõsiseks mureks, sest see näitavat juba astma teket. Viimasega aga olen ma isa tõttu väga lähedalt ja tõsiselt kokku puutunud. Ega ma paanitse, see on lihtsalt haigus, millega kohtumisest ma parema meelega hoiduksin. Ja lisaks veel ravimid, mis selle haiguse puhul on siiski hormonaalsed.
Igal juhul tähendab see ranget režiimi: iga päev põrand ja muud pinnad üle käia, tuba õhutada, võimalikult vähe tolmukogujaid igale poole - ma'i kujuta ette, mis häält noormees teeb, kui ma ta kaisuloomade hunniku voodist minema kupatan ja kapipealse mänguloomade kollektsioonist lagedaks olen sunnitud tegema. Liiatigi on me majas õhuniiskust ikka üle lubatud neljakümne viie protsendi. Ma'i teagi, mis oleks lahendus. Kliimaseade? Veefiltriga tolmuimejale olena ma niikuinii juba mõtlema hakanud.
Ohjah. Vähemalt võib plusspoolele kanda selle, et kassi- ja koerakarvadele J allergiline ei ole. Olgem rõõmsad sellegi väikese asja üle.
12. sept 2006
Oh no
There's no help.
*kõmbib saba lohinal resigneerunult kööki, ümisedes "tral-lal-la-lal-lal-laa, la-lal-lal-laa-lal-laa-lal-lal-lal-laa-lal-laa, la-lal-laa..."
*kõmbib saba lohinal resigneerunult kööki, ümisedes "tral-lal-la-lal-lal-laa, la-lal-lal-laa-lal-laa-lal-lal-lal-laa-lal-laa, la-lal-laa..."
Ma olen...
...hommik otsa nii nõusid pestes, elamist vuntsides kui tööd tehes mõttes ümisenud totakalt optimistlikku Petja motiivi Prokofjevi "Petjast ja hundist". Loomulikult vastu tahtmist. Mittesoovikontserdi lood on üldiselt harva sellised, mille kohta mul endal sõnaõigust on. Need lihtsalt tulevad peale nagu paha vaim - ühel ilusal hetkel on mingi jabur viisijupp kohal ja kogu moos. Mina võin kasvõi kõrvadel kõndida või nina peal seista, aga sest pole muhvigi kasu, abiks pole ka mitte meeldiva viisijupi vali ümisemine.
Sellegipoolest küsin siin retooriliselt, et kui juba vene klassika, siis miks mitte näiteks "Pähklipureja"? Lillede valss või printsi ja Suhkruploomihaldja pas de deux oleks ikka märgatavalt meeldivamad.
Oot. Sõna "klassika" vist mõjus. Petka kalpsamise sekka hakkab kostma orjade koori ülevaid noote. Ma püüan sellest nüüd meeleheitlikult kinni hoida. Lugemiseni.
Sellegipoolest küsin siin retooriliselt, et kui juba vene klassika, siis miks mitte näiteks "Pähklipureja"? Lillede valss või printsi ja Suhkruploomihaldja pas de deux oleks ikka märgatavalt meeldivamad.
Oot. Sõna "klassika" vist mõjus. Petka kalpsamise sekka hakkab kostma orjade koori ülevaid noote. Ma püüan sellest nüüd meeleheitlikult kinni hoida. Lugemiseni.
11. sept 2006
Vahepeal oli...
...tänu tõbitsemisele ja maalkäimisele blogimises väike veerand tundi pause. Lühidalt:
Mu 24-tunni-viiruse võib kokku võtta J sõnadega: "No see oli üks kapitaalne iiveldus!" Poiss ise oli rõõmus ja roosa, kT ei ilmutanud samuti mingeid tundemärke. Ainult mina, niisiis.
Minu tõbitsemise tõttu lükkus ka maalesõit reedelt laupäeva hommikule. Õigupoolest läks kT reedel ees, sest tal oli vaja ehitusel abiks olla, ja meie bussitasime talle järele.
Maal ootas meid ees kipsis kätega I (kT vanem õepoeg) - mingi suur jõmm oli laiamise korras väiksemad kusagilt alla lükanud, I kukkus, käed ees, ja oligi kutu: ühel käel üks, teisel kaks mõra. Aru ma'i saa, mis sihukeste lontruste kupli all liigub. Niisugusest asjast kuuldes tekib minus (hoolimata kõigist "Ära löö last!" kampaaniatest ja teadmisest, et teisi lapsi kiusaval lapsel endal on ilmselt tõsiseid probleeme) tahtmine sihukese jõmmi tagumik viilikirja lüüa, et mõistus istmikust pähe tagasi läheks. Ohjah. Vägivald pole lahendus, tõepoolest, aga mis see mõista püüdmine aitab, kui teine laps sellepärast kipsis peab olema. Leia siis see kuldne kesktee, eksole.
Aga see selleks.
Kuna laupäeval sadas ka, kulus mu päev peamiselt jorutamise tähe all. Veelgi jorulisemaks muutis selle E kõne, kes meie kodust rõõmsalt raporteeris, et päike särab nigut arust ära ja tuuleke puhub ja mõnus on, et tema peseb aga pesu ja naudib elu ja kavatseb peale suurt triikimisorgiat endale mõnusa sauna korraldada. No vähemalt sauna saime me maal ka.
Eile seevastu oli Tartumaalgi ilus ilm, miska me kT-ga tegime pooleteisetunnise treti seenemetsa. Oleks kauemgi teinud, aga pessimistlikud optimistid, nagu me olime, said meie kaasa võetud keskmist mõõtu korvid kuhja täis. Oli kivipuravikke ja lepaseeni ja kaseriisikaid ja võiseeni ja sadat sorti pilvikuid ja - üllatus-üllatus! - tervelt viis kukeseent. Lisaks nokkis meesÄ meile kodu lähedalt kuuseriisikaid ja haavapuravikke. Tulemus: liitrine purgitäis praetud puravikukuubikuid ning kaks korda samapalju kupatatud ja soolaga purki pandud pilvikuid ja riisikaid. Lepaseentele tuleb veel hüva marinaad peale teha, siis on neid ka üks pooleliitrine purk olemas, mõnus talvel lauale anda. Ah jaa, kallisvara - kuuseriisikad (ja viis kukeseent) - praadisin samuti läbi ja pistsin purki. Lootust on, et me veel kuhugi seenemetsa uitame, muidu nikastan ma ajud paigast mõtlemisega, kuhu raatsida nii hüva kraam kulutada. Ainus jama on selles, et mulle teada olevad head seenemetsad on kõik Lõuna-Eestis. Aga sellest uitamisest ei saanud mulle ilmselgelt küll, sest ma tahan veel metsa!
Lõpetuseks rubriik "J ütleb, kuidas on" vol. 2:
Kui kusagil on vesi, siis leiab J selle kottpimedas ja kinnisilmi ka üles (õnneks ei kehti see tiigi kohta - sest suhtes, ptüi-ptüi-ptüi, on J üllatavalt mõistlik). Teda kisub nagu parti aiva vee poole. Nii oli ta nüüdki veetünnis solistades ennast läbimärjaks leotanud. Enda õigustuseks teatas põnn, et auto olevat mööda sõitnud ja teda märjaks pritsinud. Minu arvamise peale, et see on nüüd küll üks jultunud udujutt, teatas J: "See pole udujutt, see on füüsika!"
Sõnaseletusi:
reisipalavik - see on see, kui sa ootad ja ootad, millal reis otsa lõpeb
exit - kui ukse kohal on silt "Väljapääs / Exit", siis see tähendab seda, et kui sa sealt uksest välja lähed, siis sa eksid ära
Nii et võtke teadmiseks ja otsige väljumiseks mõni teine koht. Näiteks aken.
Lugemiseni.
Mu 24-tunni-viiruse võib kokku võtta J sõnadega: "No see oli üks kapitaalne iiveldus!" Poiss ise oli rõõmus ja roosa, kT ei ilmutanud samuti mingeid tundemärke. Ainult mina, niisiis.
Minu tõbitsemise tõttu lükkus ka maalesõit reedelt laupäeva hommikule. Õigupoolest läks kT reedel ees, sest tal oli vaja ehitusel abiks olla, ja meie bussitasime talle järele.
Maal ootas meid ees kipsis kätega I (kT vanem õepoeg) - mingi suur jõmm oli laiamise korras väiksemad kusagilt alla lükanud, I kukkus, käed ees, ja oligi kutu: ühel käel üks, teisel kaks mõra. Aru ma'i saa, mis sihukeste lontruste kupli all liigub. Niisugusest asjast kuuldes tekib minus (hoolimata kõigist "Ära löö last!" kampaaniatest ja teadmisest, et teisi lapsi kiusaval lapsel endal on ilmselt tõsiseid probleeme) tahtmine sihukese jõmmi tagumik viilikirja lüüa, et mõistus istmikust pähe tagasi läheks. Ohjah. Vägivald pole lahendus, tõepoolest, aga mis see mõista püüdmine aitab, kui teine laps sellepärast kipsis peab olema. Leia siis see kuldne kesktee, eksole.
Aga see selleks.
Kuna laupäeval sadas ka, kulus mu päev peamiselt jorutamise tähe all. Veelgi jorulisemaks muutis selle E kõne, kes meie kodust rõõmsalt raporteeris, et päike särab nigut arust ära ja tuuleke puhub ja mõnus on, et tema peseb aga pesu ja naudib elu ja kavatseb peale suurt triikimisorgiat endale mõnusa sauna korraldada. No vähemalt sauna saime me maal ka.
Eile seevastu oli Tartumaalgi ilus ilm, miska me kT-ga tegime pooleteisetunnise treti seenemetsa. Oleks kauemgi teinud, aga pessimistlikud optimistid, nagu me olime, said meie kaasa võetud keskmist mõõtu korvid kuhja täis. Oli kivipuravikke ja lepaseeni ja kaseriisikaid ja võiseeni ja sadat sorti pilvikuid ja - üllatus-üllatus! - tervelt viis kukeseent. Lisaks nokkis meesÄ meile kodu lähedalt kuuseriisikaid ja haavapuravikke. Tulemus: liitrine purgitäis praetud puravikukuubikuid ning kaks korda samapalju kupatatud ja soolaga purki pandud pilvikuid ja riisikaid. Lepaseentele tuleb veel hüva marinaad peale teha, siis on neid ka üks pooleliitrine purk olemas, mõnus talvel lauale anda. Ah jaa, kallisvara - kuuseriisikad (ja viis kukeseent) - praadisin samuti läbi ja pistsin purki. Lootust on, et me veel kuhugi seenemetsa uitame, muidu nikastan ma ajud paigast mõtlemisega, kuhu raatsida nii hüva kraam kulutada. Ainus jama on selles, et mulle teada olevad head seenemetsad on kõik Lõuna-Eestis. Aga sellest uitamisest ei saanud mulle ilmselgelt küll, sest ma tahan veel metsa!
Lõpetuseks rubriik "J ütleb, kuidas on" vol. 2:
Kui kusagil on vesi, siis leiab J selle kottpimedas ja kinnisilmi ka üles (õnneks ei kehti see tiigi kohta - sest suhtes, ptüi-ptüi-ptüi, on J üllatavalt mõistlik). Teda kisub nagu parti aiva vee poole. Nii oli ta nüüdki veetünnis solistades ennast läbimärjaks leotanud. Enda õigustuseks teatas põnn, et auto olevat mööda sõitnud ja teda märjaks pritsinud. Minu arvamise peale, et see on nüüd küll üks jultunud udujutt, teatas J: "See pole udujutt, see on füüsika!"
Sõnaseletusi:
reisipalavik - see on see, kui sa ootad ja ootad, millal reis otsa lõpeb
exit - kui ukse kohal on silt "Väljapääs / Exit", siis see tähendab seda, et kui sa sealt uksest välja lähed, siis sa eksid ära
Nii et võtke teadmiseks ja otsige väljumiseks mõni teine koht. Näiteks aken.
Lugemiseni.
6. sept 2006
Ma kahtlen...
...oma terves mõistuses.
Kuidas ma saaksin seda mitte teha, kui ma eile vaatasin "Kaunitari ja geeniust"? Mitte täielikult küll, aga siiski. Oi oli karm laks. Aga sellega oli mingi kummaline asi - jubeduse lummav mõju või? - sest vaatamist lõpetada ka ei suutnud.
Tõeliselt valus saade.
No ei ole selliseid inimesi olemas ju? See pole võimalik.
Muuseas kavatseb see olla esimene ja viimane kord, kui ma seda "sotsiaalset eksperimenti " siin bloogis mainin. Sel lihtsal põhjusel, et masohhist ma siiski ei ole ja rohkem seda vaadata ei kavatse. Basta.
Kuidas ma saaksin seda mitte teha, kui ma eile vaatasin "Kaunitari ja geeniust"? Mitte täielikult küll, aga siiski. Oi oli karm laks. Aga sellega oli mingi kummaline asi - jubeduse lummav mõju või? - sest vaatamist lõpetada ka ei suutnud.
Tõeliselt valus saade.
No ei ole selliseid inimesi olemas ju? See pole võimalik.
Muuseas kavatseb see olla esimene ja viimane kord, kui ma seda "sotsiaalset eksperimenti " siin bloogis mainin. Sel lihtsal põhjusel, et masohhist ma siiski ei ole ja rohkem seda vaadata ei kavatse. Basta.
5. sept 2006
Muuseas...
...kaesin jälle huvi pärast otsisõnu. Nagu ikka, juhib see bloog otsinguga "dawni sündroom", teisel kohal on "kristjan kasearu" - oi ei, kallid piigad, mul teda teile pakkuda ei ole. Isegi pilti mitte. Bummer. Aga kõige parem oli siiski tõdemus:
huuled tuimad
karm lugu
paranoiline
Käsitööbloogist otsitakse pidevalt "georg otsa elulugu". Njah. Seda ma ei tea, tahavad nad seda heegeldatud või tikitud kujul.
Aga nüüd - üllatus-üllatus - ma hakkan tööle. Oo jaa, see üllatab mind ennastki. Lugemiseni.
huuled tuimad
karm lugu
paranoiline
Käsitööbloogist otsitakse pidevalt "georg otsa elulugu". Njah. Seda ma ei tea, tahavad nad seda heegeldatud või tikitud kujul.
Aga nüüd - üllatus-üllatus - ma hakkan tööle. Oo jaa, see üllatab mind ennastki. Lugemiseni.
Appi
Tänase Mittesoovikontserdi põhitegijaks on Robbie Williams, kes mu peas katkise plaadina järjekindlalt kordab vaid üht fraasi:
Oh Lord, make me pure again!
Talle sekundeerib, kuigi mitte nii edukalt, Kalju Karask Cavaradossi aariaga. Mis seoste ajel, seda teab vaid issand jumal.
Ilmselt on see karistuseks minu pattude eest.
Oh Lord, make me pure again!
Talle sekundeerib, kuigi mitte nii edukalt, Kalju Karask Cavaradossi aariaga. Mis seoste ajel, seda teab vaid issand jumal.
Ilmselt on see karistuseks minu pattude eest.
4. sept 2006
Hakkab see...
...lasteaiatamine peale jälle. J läheb päris hea meelega, sest paar vanemat poissi, kes talle sugugi ei meeldinud, on sellest aastast koolipoisid (ei, Tiina, M-E nende hulka ei kuulunud). See-eest on karta, et nooremast rühmast tuleb üle paar selli, kes on J jaoks natuke liiga elavad. Aga eks näis. Samas paar tema paremat sõpra on veel selle aasta ka olemas.
Seepärast ma siin varahommikul istun ja toksin. Koos J lasteaia-aasta algusega algavad ka minu varased kohvihommikud. Ma olen lihtsalt seda tüüpi inimene, kellele ei meeldi tormata, eriti varahommikuti. Et kell poole kaheksaks helisema ja siis hop-hop-hop-hop-hopp! paarishüpetega riidesse und marsa peale. Mkmmm. See ei lähe mitte. See ajab mind ainult närvi ja milles siis laps ja mees süüdi on? Pealegi on see aeg ainult minu enda jaoks ja pealegi armastan ma varahommikuid. Seepärast tõusengi kell kuus ja tosserdan vaikselt ringi, kuni maandun kohvitassiga siia arvuti taha. Mis teha. Omad kiiksud on meil kõigil ju.
Muuseas tahtsin siia üles tähendada ühe mõnusa lugemise. Keda huvitab - soovitan soojalt. Ise loodan siin vaikselt, et kui me järgmisel nädalavahetusel Tartumaale ja ehk isegi Orava kanti satume, kaeme ka sealsed seenemetsad üle. Lootust ei saa ju ometi maha matta ja kaua ma ikka kastme jaoks poest seeni pean ostma. Pealegi on minu meelest pool mõnu asja juures korv käevangus mööda metsa uitamine. Mis sest, et mina peaksin kaasa võtma hiigelsuure lõngakera ja lõnga ühe otsa metsaservas puutüve külge kinnitama, sest olen sedavõrd viletsa suunatajuga. See-eest kT jällegi lippab ka kõige tihedamas tihnikus ringi nagu noor jumal ega eksi kunagi. Ptüi-ptüi-ptüi muidugi.
Aga nüüd läheb kiireks. Lugemiseni!
Seepärast ma siin varahommikul istun ja toksin. Koos J lasteaia-aasta algusega algavad ka minu varased kohvihommikud. Ma olen lihtsalt seda tüüpi inimene, kellele ei meeldi tormata, eriti varahommikuti. Et kell poole kaheksaks helisema ja siis hop-hop-hop-hop-hopp! paarishüpetega riidesse und marsa peale. Mkmmm. See ei lähe mitte. See ajab mind ainult närvi ja milles siis laps ja mees süüdi on? Pealegi on see aeg ainult minu enda jaoks ja pealegi armastan ma varahommikuid. Seepärast tõusengi kell kuus ja tosserdan vaikselt ringi, kuni maandun kohvitassiga siia arvuti taha. Mis teha. Omad kiiksud on meil kõigil ju.
Muuseas tahtsin siia üles tähendada ühe mõnusa lugemise. Keda huvitab - soovitan soojalt. Ise loodan siin vaikselt, et kui me järgmisel nädalavahetusel Tartumaale ja ehk isegi Orava kanti satume, kaeme ka sealsed seenemetsad üle. Lootust ei saa ju ometi maha matta ja kaua ma ikka kastme jaoks poest seeni pean ostma. Pealegi on minu meelest pool mõnu asja juures korv käevangus mööda metsa uitamine. Mis sest, et mina peaksin kaasa võtma hiigelsuure lõngakera ja lõnga ühe otsa metsaservas puutüve külge kinnitama, sest olen sedavõrd viletsa suunatajuga. See-eest kT jällegi lippab ka kõige tihedamas tihnikus ringi nagu noor jumal ega eksi kunagi. Ptüi-ptüi-ptüi muidugi.
Aga nüüd läheb kiireks. Lugemiseni!
3. sept 2006
J haava sidumine...
...on päris kuntskopp töö. Noh et side ikka püsima ka jääks, mitte ei libiseks maha. Aga siduda on vaja just öösiti - kompressi pärast, sest võrksukka (no seda, mida apteekides müüakse peasideme nime all) J endale pähe ei taha. Korra proovis - nägi välja hullem kui sukafetisistist pangaröövel ja keeldus kategooriliselt isegi ootamast, millal ma näo jaoks augu teen. Ei ja kõik. Nii ma siis tuletangi meelde seda, mis natsaljnaja vajennaja padgatovkast peaks olema kõrvade vahele jäänud. Häbilugu, ise veel medõe tütar, eksole. Aga sellega on ikka nii, et kingsepa lapsel pole kingi ja rätsepa lapsel pole pükse. Kui ma õieti mäletan, siis toonases 2. Keskkoolis õeametit pidanud E koolitas väga vingeid sanitaarsalklasi.
Aga J haavaga on ptüi-ptüi-ptüi. Homme on lasteaiapäev. Ainult trenniga teeme vist veel natuke pausi. Vaatame.
Aga J haavaga on ptüi-ptüi-ptüi. Homme on lasteaiapäev. Ainult trenniga teeme vist veel natuke pausi. Vaatame.
2. sept 2006
152 insights into my soul
Täna on olnud tõeline Minu Päev. J viisin juba eile õhtul E juurde ja suuremad koristustööd tegin ka eile ära. Täna hommikul kümme enne viit ajasin kargud alla ja saatsin teele kalli kT (tal on aeg-ajalt nädalalõputi käike, mis nõuavad ülivarajast ärkamist). Seekord ma küll unetuse küüsi ei langenud - pigem vastupidi. Pool üksteist suutsin viimaks oma silmaluugid valla kiskuda ja voodist välja tuikuda. J oli igatahes pahane, sest oli püüdnud juba kella kaheksast saadik mulle "tere hommikust" soovida. Mina muidugi ei kuulnud piuksugi, sest telefon oli kahe suletud ukse taga ja mina olin dead to the world.
Noh ja ega ma sellest ajast midagi kasulikku teinud ei ole ka - ainult istunud ja oma filmikollektsiooni kaenud. Pisiasjadesse ei lasku, piisab sellest, kui ütlen, et tegemist on kergete ja romantiliste linakaostega, ei midagi tõsist, süvapsühholoogilist ega - hoidku issand selle eest! - õudset. Lisaks võeti ülakorrusel minu palvet kuulda ja lõpuks hakkas ka sadama. Pidage mind imelikuks, kui soovite, aga ma ei saa mõnusalt laiselda, kui väljas päike särab. Päike annab põhjuse ennast aeda vedada ja seal midagi kasulikku korda saata, aga mul ei olnud selleks täna soovi. Vihm ja tuli kaminas ning Tom Hanks ja Meg Ryan telekas, lisaks suures kruusis aurav piimakohv - muud polegi vaja, et minus eriti hubast tunnet tekitada.
Ja nii ma siis mõnulesin ja kavatsen ka edasi mõnuleda. Järge on ootamast "Mõistus ja tunded" ja siis... vaatame, mida edasi vaatame. Nii et lugemiseni.
*on endiselt natuke kummalises meeleolus, aga mõnusalt välja puhanud ja plaanib hakata ahjuõunu tegema - kaneeli ja fariinsuhkruga, mmmmm!*
Noh ja ega ma sellest ajast midagi kasulikku teinud ei ole ka - ainult istunud ja oma filmikollektsiooni kaenud. Pisiasjadesse ei lasku, piisab sellest, kui ütlen, et tegemist on kergete ja romantiliste linakaostega, ei midagi tõsist, süvapsühholoogilist ega - hoidku issand selle eest! - õudset. Lisaks võeti ülakorrusel minu palvet kuulda ja lõpuks hakkas ka sadama. Pidage mind imelikuks, kui soovite, aga ma ei saa mõnusalt laiselda, kui väljas päike särab. Päike annab põhjuse ennast aeda vedada ja seal midagi kasulikku korda saata, aga mul ei olnud selleks täna soovi. Vihm ja tuli kaminas ning Tom Hanks ja Meg Ryan telekas, lisaks suures kruusis aurav piimakohv - muud polegi vaja, et minus eriti hubast tunnet tekitada.
Ja nii ma siis mõnulesin ja kavatsen ka edasi mõnuleda. Järge on ootamast "Mõistus ja tunded" ja siis... vaatame, mida edasi vaatame. Nii et lugemiseni.
*on endiselt natuke kummalises meeleolus, aga mõnusalt välja puhanud ja plaanib hakata ahjuõunu tegema - kaneeli ja fariinsuhkruga, mmmmm!*
Tellimine:
Postitused (Atom)
